Pärnu Postimehe lugeja Liivia Koolme saatis toimetusele kirjelduse, kuidas ta sattus laupäeval Pärnu lähedal Tammistes müürina sadanud paduvihma ja tugeva rahesaju keskele. Koolme kirjelduse kohaselt polnud ta varem sellist loodusnähtust kogenud.
Lehelugeja sai unustamatu looduselamuse osaliseks
11. juuli 2011, 11:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koolme kirjeldas: „Täiesti erakordne looduslik vaatepilt avanes neile, kes laupäeva õhtul kella 18.25 ja 18.35 vahel juhtusid Tammiste kandis olema.
Papiniidu silla juures paistis veel päike, asfalt oli kuiv ja liiklus hõre. Sõitsin autoga silla alt Tammiste poole. Järsku hakkasid kostma tugevad mütsatused, arvasin, et auto teeb trikke.
Seejärel imestasin, et kolm-neli minust veidi kaugemal eespool sõitnud autot aeglustasid sõitu, keerasid järsku vanadekodu kandis ümber ja tõmbasid nii teeäärsete puude alla, kui üldse võimalik.
Järsku oli mu autoakna ees tumehall läbipaistmatu vihmasein, millele lisandusid silmaga nähtavad suured lumivalged rahepallid. Nii suuri ma oma elus varem näinud polnud. Eks nende eest eessõitjad varju otsisidki.
Edasi sõita oli võimatu. Mõni küll proovis, kuid ikkagi peatus. Olukord oli ülimalt liiklusohtlik. Seisti ka kurvis.Kogu tee oli kahel pool seisvate autodega ääristatud. Isegi suur buss peatus.
Istusin viis-kuus minutit autos, jälgisin ümberringi lainetavat vett ja lootsin, et raheterad mu autot väga mõlki ei löö. Ees ja taga paistsid autotuled nagu läbi väga tiheda udu.
Umbes viie minuti pärast rahe lakkas. Vihma kallas endiselt tugevamate ja nõrgemate hoogudena.
Edasi sõites olid teel tunda veepadjad ja üle 70 km/h kippus auto vibama. Oli hulk ettevaatlikke sõitjaid, terve autorong minu taga ja ees. Aga samuti mitu hulljulget möödakihutajat - liiklusmärk ju lubas."