Ragn-Sells hakkab puulehti Pärnust Raplasse viima
Lehevedu maksab 1 sent

Pärast 1. novembrit tohivad Pärnus prügi koguda ainult Ragn-Sellsi autod.

FOTO: Urmas Luik

Pärnakatel pole pärast 1. novembrit enam mõtet puulehti prügikastidesse ega linnatänavatele sokutada, sest Ragn-Sells peab neid väärtuslikuks tooraineks, mida on mõtet kotthaaval koguda ja Raplasse viia.

Iga kinnistuomanik, kes leiab oma rahakotist ühe eurosendi, võib aiast kokku koguda 15,6 kuupmeetrit biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid ning Ragn-Sellsi helistada. Firma tuleb puulehtedele ja okstele järele, te maksate talle sendi ning hinnaline tooraine viiakse esmalt Seljametsa ja siis Raplasse, kus neist kompostmuld tehakse.

Hinnad langevad kolm kuni neli korda

Praegu peavad pärnakad maksma prügivedajatele vabaturuhinda, tasudes näiteks Ragn-Sellsile 240-liitrise segaprügi konteineri tühjendamise eest 7.54 eurot. Pärast 1. novembrit ei või muud firmad enam Pärnus prügi koguda ning Vana-Pärnu, Ülejõe, Rääma ja Tammiste elanikud peavad samasuguse konteineri tühjendamise eest Ragn-Sellsile maksma kolm, kesklinna, ranna rajooni, Mai ja Raeküla elanikud isegi neli korda vähem.

Selliste hindadeni jõuti korraldatud jäätmeveo ainuõiguse konkursiga, mis tehti aasta tagasi. Pärast konkursitulemuste kahes kohtuastmes läbivaidlemist sõlmis linnavalitsus lõpuks 1. augustil Ragn-Sellsiga lepingu, mis annab firmale selle aasta 1. novembrist 2013. aasta 31. oktoobrini Pärnus jäätmeveo ainuõiguse.

Niisugust lepingut on Pärnu linnavalitsus üritanud eri prügiveofirmadega sõlmida 2006. aastast. Seni on firmadel õnnestunud hindade langetamist kohtuvaidlustega vältida. Kui kellelegi antakse ainuõigus, peavad ülejäänud turult lahkuma ning jääja on sunnitud hindu tuntavalt langetama.

Kaotajatele anti kohtuvaidluseks ajend

Olukorras, kus mitut ettevõtet ähvardab märgatav kasumilangus, muutub ülitähtsaks konkursi ettevalmistajate professionaalsus. Kui varem kaotas linnavalitsus kohtulahingu nullhinna pärast, siis nüüd tekitasid aastase viivituse hanketingimustesse pandud ristsubsideerimise keeld ja läheduse printsiip.

Kuigi jäätmeseadus ja eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord seda otseselt ei nõua, kirjutasid linnaametnikud hankedokumentidesse, et ristsubsideerimine eri teenuseliikide ja/või kogumismahuti suuruste vahel ei ole lubatud. Kuna Ragn-Sells oli valmis puulehti koguma imeliste hindadega, andis see konkurentidele ajendi kohtusse pöörduda. Õnneks sai linnavalitsus küll teises kohtuastmes võidu, aga aasta oli kaotatud.

Teiseks kohtuvaidluse ajendiks oli kohustus kasutada biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete ladustamiseks läheduse printsiipi. Ühed prügiveofirmad pidasid lähedaseks Paikret, Ragn-Sells oma Rapla jaama.

“Keskkonnaamet ütles linnavalitsusele, et ristsubsideerimine ja läheduse printsiip pole hankedokumentides vajalikud. Täpselt neid punkte üritatigi kohtus vaidlustada. Kahjuks meie arvamusega ei arvestatud,” rääkis keskkonnaameti Pärnu ja Viljandi regiooni jäätmete spetsialist Peeter Oja.

Abilinnapea Romek Kosenkraniuse sõnutsi leiavad firmad alati, mida vaidlustada. Linnavalitsuse keskkonna peaspetsialisti Katri Suti sõnade järgi tugines linnavalitsus ülejäänud omavalitsuste kogemustele ja praegu kättesaadavatele kohtulahenditele. Puulehtede ligemal ladustamist sooviti aga eeldusel, et lähemal on odavam.

Aega läks, aga asja sai

Viivitusele vaatamata on Pärnu kinnistuomanikel põhjust rõõmu tunda. Kosenkraniuse andmetel kulutas üks kesklinna korteriühistu puulehtede veoks 6000 krooni aastas, uue hinnakirja järgi saab neid aga ära anda 1564 kuupmeetrit ühe euro eest.

Eramuelanikud kasutavad segaolmejäätmete kogumiseks enamasti kas 140- või 240-liitrisi mahuteid. Pärast 1. novembrit maksab esimesena mainitu tühjendamine Vana-Pärnu, Ülejõe ja Tammiste elanikele 1.76 ning kesklinna, ranna rajooni, Mai ja Raeküla elanikele 1.15 eurot. Teise hinnaks tuleb Ülejõe pool jõge 2.30 ja kesklinna pool 1.74 eurot.

Korterelamute segaolmejäätmete mahutid on tavaliselt 600-liitrised. Nende tühjendamise uus hind on Ülejõe pool jõge 4.37 ja kesklinna pool 3.60 eurot. Praegu tühjendab Ragn-Sells samasugust konteinerit 10.33 euro eest.

Oja sõnutsi on sellised hinnad rõõmustavad, kuid hinnad peavad jätkusuutlikud olema. “Mis saab siis, kui ta alt ära hüppab?” küsis ta.

Sutt viitas Ragn-Sellsiga sõlmitud lepingu tingimustele, mis oluliste lepingutingimuste rikkumise korral näeb ette 63 911.65 euro ehk miljoni krooni suuruse trahvi. “Leping on kaks aastat. Pole meie asi küsida, kuidas te hakkama saate,” ütles ta.

Kõigile saadetakse tüüpleping

Kui seni puudus linnavalitsusel ülevaade, kas kõik majapidamised on prügivedajaga lepingu sõlminud, siis nüüd on Ragn-Sells sellest majanduslikult huvitatud. Vanad lepingud kaotavad seaduse järgi kehtivuse ja Ragn-Sells saadab kõikidele uue lepingu projekti.

“Kui kinnistu omanik soovib tüüplepingust erinevaid tingimusi, peab ta neid ise taotlema. Näiteks suvilaomanikud, kes suvilat aasta läbi ei kasuta, võivad taotleda perioodilist liitumist,” rääkis Sutt.

Sutt lubas, et linnavalitsus hakkab linnaosades korraldama infopäevi, kus igaühel on võimalik küsimusi esitada. Kosenkranius oli rahul, et lõpuks ometi hakkavad prügiveohinnad langema ja põhjus midagi metsa alla sokutada kahaneb.

Tagasi üles