Raeküla selts asus raudteejaama kaitsele

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Raeküla rahvaküsitlus näitas elanike vastuseisu jaamahoone lammutamisele.

FOTO: Urmas Luik

Pärnu Raeküla raudteejaama hoonet ähvardab lammutamine, kuna selle omanik AS Olerex tahab endale kuuluval Riia maantee äärsel kinnistul avada bensiinijaama, vaksalihoone jääb aga ehitusele ette.

See pole pääs jaamahoonest metroosse, vaid veel lukus käimlauks Pärnus.

FOTO: Urmas Luik

Tänavu oma kümnendat aastapäeva tähistav Raeküla selts algatas juuli viimasel nädalal rahvaküsitluse, et kaitsta Raekülla 1985. aastal ehitatud raudteejaama hoonet lammutamisohu eest.

“Me ei ole bensiinijaama ehitamise, vaid raudteejaama lammutamise vastu,” rõhutas Silvi Kanošina, kes seltsitegevuse kõrval toimetab Raeküla seltsi ajalehte Raeküla Sõnumid. “Seepärast me ei küsinud rahvalt, kas nad on bensiinijaama vastu või poolt, me küsisime, kas rahvas on Raeküla raudteejaama lammutamise vastu.”

Raeküla Sõnumite augustinumbris ongi avalikustatud seltsi rahvaküsitluse tulemused: 143 vastanust 121 on raudteejaamahoone säilitamise poolt, kümme pooldab lammutamist ja tosinal Raeküla kodanikul on suva, mis oma linnajaos Riia maantee mändide all toimub.

Mõni otseütlemine

Seltsi ajalehes trükitud kümmekonnast arvamusest nähtub ometigi, et rahvas ei piirdunud küsimusele vastates pelgalt raudteejaama hoone säilitamise kohta oma arvamuse avaldamisega, vaid teadis täpselt, millest jutt, ja ütles, mis asjast arvab.

“Väga hea, kui bensiinijaam on kodu lähedal ja linnapiiril,” vastas 47aastane Arvi. “Pole vaja enne pikemat sõitu mujal tankida.”

28aastane Riho arvas “iganädalase rongikasutajana”, et jaamahoone on vajalik, et leiduks koht, kus tuule- ja vihmavarjus olla.

64aastane Astrid pidas jaamahoonet vajalikuks, et surnuaial käies vahepeal jalgu puhata. 70aastane Inga seevastu ütles end bensiinijaama ja seda ümbritsevat võimalikult suurt parklat eelistavat.

Asi pole otsustatud

Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna arhitekt Maie Kais, kes Raeküla jaamahoone teemaga on tegelnud, lausus Pärnu Postimehele, et 2002. aastast kehtiva detailplaneeringu järgi on omanikul õigus hoone lammutada, kui seda vajalikuks peetakse.

Samal ajal rõhutas Kais, et linnavalitsuse loata ei saa raudteejaama koos kõrvalehitusega lammutada isegi omanik.

Linnavalitsuse planeerimisosakond ongi asunud Olerexiga läbirääkimistesse jaamahoone säilitamise nimel.

Pärnu linnaarhitekt Karri Tiigisoon teatas Raeküla Sõnumite pärimisele vastates, et koostamisel on bensiinijaama ehitamise lisatingimused, mis näevad ette hoone säilitamise.

“Samal ajal on Olerex ostnud kinnistu teadmisega, et seal asuva jaamahoone lammutamise suhtes ei tehta takistusi,” nentis Tiigisoon.

Olerexi avalike suhete juht Maily-Maria Kiviselg lubas, et Olerex ei võta vaidlusalusel kinnistul ette midagi ilma Pärnu linnavalitsusega kooskõlastamata, ja kutsus üles asja ühiselt arutama.

“Kiireim tee kõigile parima lahenduse leidmiseks on koostöö,” sõnas Kiviselg, aga lisas siiski, et senist hoonet on võimatu tanklaks või selle abihooneks ümber ehitada.

“Põhiline probleem on olemasoleva ehitise asukoht: see asub keset kinnistut,” tunnistas Kiviselg, lubades, et Olerex jätkab koostööd linnavalitsusega, leidmaks parim lahendus, kuidas bensiini- ja raudteejaam saaksid sõbralikult kõrvuti toimida.

Ümarlaua taha istumisest Raeküla raudteejaama säilitamise nimel rääkis Raeküla seltsi aktivist Kanošinagi.

“Isiklikult mina ei ole Raekülla bensiinijaama ehitamise vastu,” kordas Kanošina. “Me lihtsalt tahaksime, et asja arutataks, enne kui maja lammutama hakatakse, ning leitaks võimalus koos bensiinijaamaga avada vanas majas näiteks kohvik.”

Tagasi üles