/nginx/o/2015/01/02/3650467t1hd276.jpg)
/nginx/o/2018/08/01/11148038t1h8182.jpg)
Eile õhtul Pärnu külje all koduõuele astunud Tanel Saunanen ei uskunud oma silmi, kui märkas majaseinal justkui multifilmist välja astunud roosat rohutirtsu.
Piltuudis: Papsaares kargles aias roosa rohutirts
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Sellist asja pole mu silmad varem näinud,” tunnistas Saunanen, kes maapinnale hüpanud putuka pildilegi püüdis.
Tartu ülikooli zooloogia osakonna entomoloogia õppetooli doktorant Andro Truuverk selgitas, et “roosa rohutirts” viitab looma värvusele, ent mitte liigile ja pildil nähtava liigi määras ülikooli loodusmuuseumi peaekspert Veljo Runnel emaseks kuldtirtsuks.
Truuvergi jutu järgi hukuvad need loomad, kes looduses hästi silma hakkavad, üldjuhul varases elustaadiumis teiste käe läbi ehk nad pistetakse nahka.
„Roosakaks värvunud tirtse – nähtust põhjustab erütrism ehk punase värvi ületootlikkus – on fotograafid pildistanud ka varem, nad paistavad rohelistel taimedel hästi silma. Teada on selliseid veidra värviga sihktiivalisi Eestis mitmest liigist. Ju leidub neid mujal maailmas rohkemgi. Harilikult langevad nad kellegi saagiks juba nümfistaadiumis ja ise järglasi anda ei jõuagi. Seetõttu ei kohta me näiteks albinootilisi ehk heledaks värvunud või lausa valgeid loomi just kuigi tihti,” seletas Truuverk.
Entomoloog lisas, et kui roosakas loom peaks elama endaga sama värvi taimedel, on tal roheliste ees kindlasti eelis.