Reiu jõeäärest kujuneb mitmekülgne ajaveetmise koht

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Paikuse-Reiu vabaõhulava üks meeldejäävamaid suvelavastusi ”Parvepoisid” aastal 2002.

FOTO: Ants Liigus

Suviste vabaõhuetenduste paik Reiu jõe ääres Paikuse vallas jõudis tänavu suveks sellisesse seisu, et õpilasmalevlased korjasid kümmekonna aastaga kõdunenud istepinkide viimaseid jäänuseid.

Nüüd on Paikuse vald küsinud ja saanud rohelise jõemaa koostöökogu kaudu Leader-meetmest toetust, et sinna uued pingid paigaldada ja ala arendada. Tööde tarvis saadi toetust 16 058 eurot, millele vald lisab 4015 eurot või rohkemgi, kui see osutub vajalikuks.

Paikuse vallavanema Kuno Erkmanni sõnutsi tuli projektiraha taotlemiseks võtta võimalikelt tegijailt kolm pakkumist, millest soodsaimaks osutus EKE Projekti oma, ja praegu ollakse alustamas läbirääkimisi, sest töö peab olema lõpule viidud kaheksa kuuga ehk tuleva aasta 30. juuniks.

Vallavanem märkis, et praegu on paik ilus roheline, aga maastikule on vaja elemente. Kuna istmed mädanesid, on need nüüd koristatud töölaagrilaste ja ühiskondliku abiga.

Et ehitustööd saaksid alata, tuleb kõigepealt täpselt läbi mõelda, milline peaks viiehektarine ala välja nägema alates sõidukitega ligipääsetavusest ja parklast kuni tarviliku valgustuse, energiatarbimise, esinemisaluste ja publikut vihma eest kaitsvate eemaldatavate kateteni, et teha etenduste paik ilmastikukindlaks. “See kõik hakkab koostöös selguma, mis ja kuidas,” selgitas Erkmann.

Kultuur oma õuele

Kui vabaõhulava loodi, mahtus siia istuma 1500 inimest, seejärel suurenes kohtade arv 3000ni. Nüüd on kavas tühjale kohale luua kolm ja pool tuhat istekohta.

Lava tuleb jõe äärde paarisajale ruutmeetrile ja on katuseta, kuna ürituseti kehtivad väga erinevad nõuded ja paljudel juhtudel kasutatakse moodullavasid. Alale tulevad püsiv valgustus, kiviparketiga teed, kaldaäärsed trepid ja paatidele lautrikoht.

Kogu ettevõtmise juht on Maive Riismandel, kes on aidanud vallal kokku panna Reiu jõe suudmesse loodava kiviaja küla projektigi.

Vallavanem tõdes, et tänu vabaõhulavale on valda, oma õuele tulnud vahvaid kultuurisündmusi: nii teatrit, kontserte, jõemänge kui rahvalike tähtpäevade tähistamisi, ettevõtete päevi ja rahvalik laulusaade Reet Linnagagi.

Mitu üritust on tehtud koos kõrval asuva Reiu puhkekeskusega, mis on eraettevõte. Näiteks vastlaid aga on samas paigas korraldanud Silla külaselts.

“Usun, et see (Reiu jõe ümbrus, toim) pole oluline koht üksi meile, vaid kogu maakonnale. Seda enam, et siin kujuneb välja hea ansambel. Järjest saavad korda terviserajad, kiviaja külaga saame pihta hakata ja uuringud näitasid, et Reiu jõe äärde on võimalik paadisadamgi teha,” loetles Erkmann.

Vallavanem nentis, et ettejäävast autosillast tingitud piirangu tõttu eelkõige mootorpaatidele mõeldud sadam ei saa teoks väga kiiresti, sest kõigepealt tuleb juba alustatud projektid lõpetada. Ent see on võimalus, mis vallal tasuks järgmisel Euroopa Liidu rahastamisperioodil, mis algab aastal 2014, ära kasutada. Uuringud ja planeering selle tarvis on tehtud, vaja on veel projekti ja alles seejärel saab ehitusele mõelda.

Reiu jõe äärset kallasrada on sel sügisel võsast puhastanud Pärnumaa lions’id, kes kavatsevad sellega jätkata tuleval aastalgi. Mullu sügisel renoveeriti vabaõhulava äärne raudteesild, mis tänavu oktoobris sai omale Silla küla seltsi algatusel ja põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti külaelu arendamise meetme toel atraktiivse punase valgustuse. Kui sillale astuda, läheb LED-tuledega valgustus sektsioonide kaupa tugevamaks ja punane valgus langeb vette.

Kindlasti lisab Reiu jõe ääre arendamine maastikule nii kunstilist kui ruumilist väärtust. “Ainus mure on see, et kõik need on avalikud objektid ja meie ühiskond ei ole veel sinnamaani arenenud, et võiksime neid hoida,” poetas vallavanem. Ta tõi eeskujuks kogemuse Norramaalt, kus teede ääres on korras söögilauad, lõkkekohad ja inimesed ei viska prahti maha.

“Meil on pahatihti nii, et “kasutan küll, aga keegi kolmas peab minu järelt koristama”. Aga loodan, et me kõik kasvame koos ühiskonnaga,” avaldas ta.

Idee sündis lepavõsast

Paikuse-Reiu vabaõhulava mõte sündis üle kümne aasta tagasi Endla teatri toonasel peanäitejuhil Raivo Trassil.

“Raivo Trass istus seal lepavõsas ja mõtles, et vaat siin jõekaldal võiks sihukest asja teha. Võtsime sellest vedu, sai võsa maha võetud, soist ala natuke kuivendatud ja kausjas ehk amfiteatri moodi kaar tekitatud,” meenutas Erkmann.

Koht hakkas elama tänu Pärnu teatrile, mis selle välja mängis ja mainekaks tegi. Aastatuhande vahetusel sündis esimene vabaõhulavastus “Piknik Reiu jõel ehk 2000 aastat elu Eestimaal”, järgnesid “Parvepoisid”, “Tasuja” ja “Tsirkus”.

Tahe on koostööd teatriga igal juhul jätkata, kuna vallal endal napib jõudu ja kompetentsi, et tagada kogu kultuur-meelelahutuslik osa. Teatril on see potentsiaal ja usaldusväärsus olemas. Kuid mitte ainult teatril, sest seal annab korraldada kontserte ning muid sportlikke ja meelelahutusüritusi. Kas või näiteks esitlusi vee peal.

Endla direktor Ain Roost mainis oma hiljutises intervjuus Pärnu Postimehele, et loodab tulevast aastast teatri riigi osalusega sihtasutuseks muutudes selle asutajate hulgas näha Paikuse valdagi, ja kinnitas soovi Paikuse-Reiu vabaõhulava koostöös vallaga taas kasutusele võtta. Peale selle nuputada muid mängukohti nii Pärnu linnaruumis kui selle lähiümbruses.

Erkmann lausus, et kui sihtasutus sünnib, on Paikuse vald huvitatud sellest, et pakkuda teatrile võimalust siinmail tegutseda, nii etendusi teha kui nõu ja jõuga valla ettevõtmistele toeks olla. Samal ajal on teater tähtis kogu maakonnale ja seetõttu võiksid Erkmanni arvates teatri sihtasutuses osaleda kõik Pärnumaa omavalitsused.

Tagasi üles