Üha enam jääb aega ja raha hammaste iluraviks

Täiskasvanute seas on Unimedi Pärnu kliiniku hambaarsti Birgit Seiton-Vaska kinnitusel endiselt palju neid, kes teed hamba­ravikabinetti ette ei võta. Foto: Urmas Luik

Kõige rohkem on pärnakatel tänavu olnud põhjust pöörduda hambaarsti poole ikka seoses hambaaukude ehk kaariese ja hambakiviga. Unimedi Pärnu kliiniku hambaarsti Birgit Seiton-Vaska sõnutsi on aga üha sagenenud pöördumised esteetilistel kaalutlustel, näiteks soodapesu (nõudlus tõusnud 20 protsenti) ja hammaste valgendamise sooviga. See näitab, et üha rohkemate inimeste esmamured on lahendatud ja jätkub nii aega kui raha teisejärgulisteks protseduurideks.

Kindlasti ei ole olukord hambaravis enam niivõrd drastiline nagu kümneid aastaid tagasi, mil tõesti ei mindud arsti juurde ­enne, kui hambavalu silmanägemise võttis. Eri kanalite kaudu ­tehakse pidevat teavitustööd ja järjest enam jõuavad just noored õigel ajal hambaarsti vastuvõtule. “Kui üldiselt võib öelda, et noorte hambatervis on hea, on ka erandeid,” möönis Seiton-Vaska.

Palju sõltub vanematest ja pere argistest harjumustest. Kui vanemad on teadlikud ja lapsed käivad igal aastal kontrollis, ei teki hulle olukordi ja lapsed ei hakka hambaarsti pelgama. Aga Seiton-Vaska kogemuse põhjal leidub väga palju peresid, kus hammaste tervist ei teadvustata või on muud probleemid, miks tohtri juurde ei jõuta. Nende laste hambad on väga halvas seisus, neile ongi protseduurid võib-olla valusamad ja nad peavadki käima ­mitu korda järjest. See kõik ei jäta hambaarsti külastusest just häid mälestusi ja edaspidiseks võibki tekkida tõrge. “Lihtsam ja odavam on tulla regulaarselt kontrolli ja hoida suutervis kontrolli all,” märkis Seiton-Vaska.