/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
/nginx/o/2019/01/18/11723121t1h8b20.jpg)
Riigikohus jättis menetlusse võtmata Pärnumaa kahe kutselise kaluri kaebuse, milles nad seadsid kahtluse alla keskkonnainspektsiooni mõõtemetoodika ja -vahendite kasutamise õiguspärasuse.
Kaks Pärnumaa kalurit tunnistati kalapüüginõuete rikkumises süüdi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohtu otsusest tulenevalt jõustusid varasemad Pärnu maakohtu süüdimõistvad otsused, millega määrati kaluritele karistused lubatust väiksema silmasuurusega nakkevõrkude kasutamise ja suure keskkonnakahju tekitamise eest.
Kairo Sutt püüdis 2016. aasta varakevadel Liivi lahel 17 lubatust väiksema silmasuurusega nakkevõrguga 897 ahvenat ja vähemal määral muud liiki kalu, millega tekitas keskkonnakahju 14 512 eurot.
Pärnu maakohtu mullu 29. mail tehtud otsusega mõisteti talle karistuseks poolteist aastat vangistust, millest arvati maha kolm eelvangistuses viibitud päeva. Karistus on määratud tingimisi kaheaastase katseajaga.
Mihkel Leas mõisteti süüdi selles, et ta püüdis 2015. aasta sügisel tähistamata ja lubatust väiksema võrgusilmaga nakkevõrkudega eri püügikohtadest kokku 1557 ahvenat, tekitades sellega keskkonnakahju 24 912 eurot.
Pärnu maakohtus määras talle mullu 13. juunil rahalise karistuse 170 päevamäära ulatuses ehk 1700 eurot. Sellele lisandus varasem kahe aasta ja kuue kuu pikkune ärakandmata tingimisi vanglakaristus.
Ebaseadusliku püügiga tekitatud keskkonnakahju on riigi kasuks välja mõistetud.
Püügil kasutatud lubatust väiksema silmasuurusega nakkevõrgud konfiskeeriti ja need kuuluvad hävitamisele.
Keskkonnainspektsioon avastas rikkumised tavapärase järelevalve käigus, tuginedes riskianalüüsile ja selle põhjal kavandatud tegevusele.