:format(webp)/nginx/o/2017/10/17/7225995t1h970a.jpg)
/nginx/o/2019/03/12/11861118t1hca6d.jpg)
Populaarne Valgeranna rand on seni kuulunud mitteametlike supluskohtade nimistusse, kuid nüüd tegi terviseamet Pärnu linnavalitsusele ettepaneku lisada see ametlike supluskohtade loetellu.
Terviseamet tegi ettepaneku muuta Valgeranna rand ametlikuks supluskohaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valgerannas on aastaid terviseameti algatusel tehtud suplusvee seiret kord kuus suplushooaja jooksul.
Seetõttu tegi terviseamet Pärnu linnavalitsusele ettepaneku nimetada Valgeranna rand ametlikuks supluskohaks. "Seda randa kasutab suur hulk inimesi ja suplushooajal ameti võetud veeproovide alusel on Valgeranna suplusvesi väga hea," põhjendas ametkonna esindaja eetes.
Avalikes supluskohtades on mitu eelist võrreldes mitteametlikega. Näiteks tehakse suplusvee seiret, rannad on hooldatud ja korrastatud, varustatud küllaldasel hulgal riietuskabiinide, tualettruumide või kuivkäimlate ja prügiurnidega. Samuti on olemas suplejatele nähtavas kohas info supluskoha, suplusvee kvaliteedi ja selle valdaja kohta.
Kõige enam avalikke supluskohti on Järvamaal, kus neid on seitse. Tallinnas, Hiiu-, Pärnu- ja Tartumaal on viis ametlikku supluskohta. Märkida tasub, et Raeküla supluskoha vee kvaliteeti on juba kaks aastat hinnatud halvaks.
Lääne- ja Valgamaal on neli, Ida- ja Lääne-Virumaal ning Võrumaal kolm ametlikku supluskohta. Saare- ja Viljandimaal on kaks ning Jõgeva- Põlva- ja Harjumaal üks avalik supluskoht ning mitte ühtegi avalikku supluskohta ei ole vaid Raplamaal.