Lindude kevadränne kogub tuure

Lindude kevadränne kogub hoogu. Foto: Mailiis Ollino

Soodsate lõunakaare tuultega kogub lindude kevadränne hoogu ja iga päevaga saabub meile lõunast tiivulisi aina enam.

Kuigi suuremad rändlinnuparved on veel siia poole teel, lubab lähipäevade soe ilm ja soodne lõunakaarte tuul keskkonnaagentuuri eluslooduse spetsialisti Jaak Tammekännu arvates rände hoogustumist.

“Hanerännet on ilmselt kõik inimesed silmanud, kuid juba on Eestis nähtud üksikud valge-toonekurgi,” rääkis Tammekänd. “Tõenäoliselt on tegemist Lõuna-Euroopas, mitte Aafrikas talvitunud isenditega.”

“Samuti võib nüüd põldudel kohata mitmekümne linnuga kuldnokaparvesid ja esimesed neist asuvad pesitsuskohta otsima,” märkis Tammekänd. “Kuldnokad hakkasid talvitumast tagasi jõudma paar nädalat tagasi.” Kohal on põldlõokesed, kiivitajad ja esimesed metskurvitsad.

Tammekännu sõnade kohaselt on mitmel pool Eestis nähtud sookurgi. Nemad kevadel suuri parvi ei moodusta, vaid rändavad üksikute paaridena otse pesitsuskohta.

Suurematesse salkadesse kogunevad aga saabuvad kaelustuvid. “Nemad on meil tuvidest suurimad tegelinskid ja linnas elavatest kodutuvidest pea poole priskemad,” nentis Tammekänd. “Põhiliselt elavad kaelustuvid metsas, kuid nemadki urbaniseeruvad väikest viisi. Viimastel aastatel on olnud võimalus neid silmata näiteks Pärnu Rannapargis.”

Kaelustuvide laul erineb kodutuvide omast ja kõlab pigem kaku huikamise moodi. On tulnud ette juhuseid, kus inimesed on neid seetõttu kakkudega segamini ajanud.

Partidest kuuluvad esimeste tulijate sekka ristpardid, kes erinevalt tihti meilgi talvituvast sinikael-pardist, kõik talveks lõunasse lendavad. Tammekännu jutu järgi on neid tänavu kevadel rannikualadel juba hulganisti vaadeldud. “Tema on partidest suurim tegelane, värvikirev ja punase nokaga väga ilus lind,” kiitis Tammekänd.

Luikedest on praegu arvukamalt laululuiki, kuid koos nendega võib põldudel siin-seal näha väikeluikigi. Viimased pesitsevad kaugel Siberis ja peatuvad siin vaid läbirändel.

Tammekännu sõnade kohaselt on tänavune kevad küllaltki varajane. “Näiteks eelmisel aastal jäi kevad kiduma, ei tulnud õiget sooja peale ja see tõmbas rände tagasi. Kui aga soojaks läks, oli hullumaja ja kõik sajad tuhanded rändlinnud tulid ühekorraga,” märkis ta.