Eilsel valitsuse pressikonverentsil tegi majandus- ja taristuminister Kadri Simson kokkuvõtte Rail Balticu kiirraudtee rajamise projektist. Tema kinnitusel lepiti koalitsiooni luues kokku, et rahvusvahelistest lepingutest ei taganeta.
Simsoni viimane sõna ministrina: Rail Balticu kokkulepet ei hakka keegi tühistama (2)
“Seda nii lihtsalt tühistada ei saa ja seetõttu Eesti, Läti ja Leedu valitsuse leppes ongi ette nähtud, et kui rahastus oodatust märkimisväärselt väiksemaks osutub, saab üle vaadata ehitamise tähtajad,” selgitas Simson.
Minister avaldas, et seni on kolm Balti riiki toetustest ja omaosalustest Rail Balticu tarbeks kokku saanud 823,5 miljonit eurot. “Me peame silmas pidama, et täispikkus on 870 kilomeetrit ja selle hind on 5,8 miljardit, nii et suuremad kulutused peavad saama kaetud järgmises eelarveperioodis,” rääkis ta.
Simsoni hinnangul ollakse rahastust puudutavatel läbirääkimistel heas seisus. “Nii Euroopa riikide transpordiministrid kui ka Euroopa Parlament on käsitlenud Rail Balticut kui tuleviku prioriteetset projekti, millel erandina säilib võimalus saada samasugust kaasrahastust, nagu oli kaasrahastusperioodil,” näitlikustas minister. Kuid ta lisas, et lõplik vastus tuleb, kui on selge Euroopa Liidu järgmise eelarve üldpilt.
Küsimusele, kas kiirraudtee projekti võib ohtu panna ehituse kallinemine, vastas Simson, et eesmärk on planeeritud rahaga hakkama saada. “Esimesed kogemused hangetega on näidanud, et Eesti territooriumil on hanked jäänud planeeritud suurusjärku,” täiendas ta.
Simson jättis oma sõnavõtus pressiga ministrirollis hüvasti ja lubas edaspidi head koostööd riigikogus.