Ligemale 150 ettevõtet ja ühingut kirjutas alla keskkonnaminister Rene Kokale saadetud avalikule kirjale linnurahu kehtestamise toetuseks. Kirja koostajate sekka kuuluvad ka siinne loodusmees, ornitoloog Mati Kose ja Soomaa turismiettevõtja Aivar Ruukel.
Ligemale 150 ettevõtjat palub ministrilt linnurahu (1)
Kirja luges äsja ministeeriumis toimunud partnerite päeval Kokale ette Marika Mann. “Toetame Teie üleskutset Eesti erametsaomanikele järgida riigi head eeskuju ja pidada kevadsuvist raierahu. Selle kirjaga liitume keskkonnaorganisatsioonide ühispöördumisega ja palume Teid kehtestada keskkonnaministri määrusega kõigis Eesti metsades üleüldine kevadsuvine lindude pesitsusaegne raierahu,” oli avaliku kirja sõnum.
Minister esialgu ettepanekut ei kommenteerinud, kuid saalisolijate sõnutsi vastas ta öeldule naeratusega.
Avalik kiri keskkonnaministrile
Lugupeetud keskkonnaminister Rene Kokk
Toetame Teie üleskutset Eesti erametsaomanikele järgida riigi head eeskuju ja pidada kevadsuvist raierahu. Käesoleva kirjaga liitume keskkonnaorganisatsioonide ühispöördumisega ja palume Teid kehtestada keskkonnaministri määrusega kõigis Eesti metsades üleüldine kevadsuvine lindude pesitsusaegne raierahu.
Lisaks keskkonnaorganisatsioonide poolt juba välja toodud looduskaitselistele argumentidele linnurahu kehtestamiseks, soovime omalt poolt juhtida tähelepanu pesitsuseaegse metsaraie negatiivsele mõjule turismisektori jaoks. Eesti on Euroopas kolme rahvusvaheliselt tunnustatuima linnuturismimaa seas, märtsist juunini on linnuturismi kõrghooaeg. Lindude elus kõige olulisemal ja õrnemal ajal toimuv pesapuude raie on hävitava mõjuga Eesti kui loodusturismi sihtkoha mainele ja turismimajanduse rahvusvahelisele konkurentsivõimele.
“Riigimetsad (kus raierahu kehtib – K. N.) on vaid pool meie metsast, tegelikult oleks mõistlik, et sellel kõige tundlikumal ajal, mil sajad ja tuhanded linnupaarid metsas pesitsevad, ei minda tehnikaga sinna peale,” sõnas kirja algatamises osalenud Mati Kose. Raierahul on Kose hinnangul ka eetiline mõõde: kui soovime, et linnulaul täidaks meie loodust ka edaspidi, siis tuleb sellesse panustada.
Keskkonnaminister Rene Kokale saadetavale kirjale allkirjade leidmine ei olnud keeruline. “Hakkasime sellega tegelema möödunud nädala keskel ja eks ka liitunute arv näitab, et see teema on oluline ja läheb inimestele korda,” selgitas Kose. “Kujuneme Euroopas üheks atraktiivsemaks loodusturismi maaks, mistõttu sellel, mis suvel toimub, on erakordne tähtsus. Kui me ikkagi laseme inimese puhkuse- ja looduselamuse juhuslikult koleraidega ära rikkuda, siis tänapäeva avatud ja kiire teabeleviga maailmas jõuab see välismeediasse ja inimeste teadvusse, mis jätab turismisektorile oma jälje.”
Kevadsuviste raiete edasi lükkamine ja piiramine on Kose arvates mõistlik ka metsandusele endale, sest suvine puit on kesisema väärtusega. “Ei saa öelda, et lindude ja kogu looduse elu pole sama tähtis kui laenumaksete tasumine,” nentis Kose. Kehv ongi tema hinnangul see, et riigimetsas reeglid kehtivad, erametsas aga mitte.
Tekib kahetsusväärne olukord, kus selleks, et oma kohustustega pankade ees toime tulla, tehakse erametsades suvel veel rohkem tööd, kui muidu peaks tegema. Kose arvates peaks kokku leppima ühtsed reeglid, millega arvestavad nii erametsaomanikud kui ka teised asjasse puutuvad.
Rene Koka sõnutsi on avalikus kirjas mainitud, et minister on varasemalt kutsunud Eesti erametsaomanikke üles jälgima riigi head eeskuju raierahu (linnurahu) pidamisel ja seda mõtet toetab ta jätkuvalt.
“Hetkel on koostamisel metsanduse arengukava aastani 2030 ja selle käigus otsustatakse edasised sammud. Teemakohane üleskutse on metsaportaalis, mida igapäevaselt kasutavad Eesti metsamehed,“ ütles Kokk.