Reedest võib Eesti teedel kohata mobiilseid kiiruskaameraid

Mobiilne kiiruskaamera. Foto: maanteeamet

Homsest, 5. juulist peaksid inimesed valmis olema, et Eesti teedel töötavad mobiilsed kiiruskaamerad.

Politsei- ja piirivalveamet on soetanud kokku kaheksa kaamerat, mis leiavad kasutust nii mandri-Eestis kui ka saartel. Mobiilsed kiiruskaamerad annavad liiklusjärelevalve tegijatele võimaluse mõjutada tunduvalt suuremat hulka inimesi piirkondades, kus see varem võimalik ei olnud.

Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametniku Sirle Loigo sõnutsi leiavad kaamerad kasutust eelkõige sellistes kohtades, kus muidu on sõidukite peatamine ohtlik: “Näiteks suure liiklustihedusega mitmerealised teed, kus on väga keeruline rikkujaid ohutult liiklusest välja noppida. Samuti sellised kohad, kus tee ääres seisvad sõidukid on teistele liiklejatele ohtlikud.”

Kaamerate suurim eelis on kõigi liiklejate võrdne kohtlemine. “Seni oli nii, et kui politseinikud kellegi rikkumist vormistasid, pääsesid teised samas kohas rikkujad minema. Uute kaameratega see võimalus kaob,” lisas Loigo.

Politsei kasutab kaameraga töötades erinevaid töömeetodeid, eesmärgiga saavutada suurem mõju liiklusohutusele. Kiirust võib mõõta nii avalikult kui ka varjatult, teisaldatava või statsionaarse vahendiga. Kui siiani on automaatsel kiirusemõõtmistel kasutatud automaatkontrolli hoiatusmärki, siis mobiilse kaamera korral tuleb liiklejail valmis olla sellekski, et kiirust mõõdetakse eelnevalt hoiatamata.

Kiiruskaamerate katseperioodil tabati keskmiselt sada rikkujat tunnis. “Kindlasti ei ole kaamerate eesmärk palju trahve teha, vaid liiklust rahustada ja õnnetuste arvu vähendada. Oluline on, et inimesed mõistaksid, et piirkiirusest tuleb kinni pidada. Neile, kes seda teevad, ei tohiks mobiilsete kiiruskaamerate tulek muretsemiseks põhjust anda,” selgitas korrakaitseametnik.

Selle aasta kuue kuuga on kiiruskaamerate tuvastatud kiiruseületamiste kohta välja saadetud 50 808 trahviteadet.