Galerii: Pärnu Rannapargis mälestati Estonial hukkunuid

Täna möödub 25 aastat parvlaev Estonia hukkumisest tormisel Läänemerel. Katastroofis hukkunute mälestamiseks asetas Pärnu linnapea Romek Kosenkranius Estonia mälestusmärgi jalamile pärja ja süütas leinaküünla.

Kurval sündmusel kõnesid ei peetud. Monumendi juurde kogunenud paarikümnest inimesest igaühel olid laevahukust omad mälestused ja neid jagati isekeskis.

Kosenkranius töötas 25 aastat tagasi tormisel septembriööl laeval, mis möödus Estoniast 50 kilomeetri kauguselt lõunas. Alles Tallinna sadamas saadi teada, mis Estoniaga juhtus, kui tuldi uurima, kas pardal on päästetuid.

Linnapea ütles, et ta saab aru inimestest, kes otsivad vastuseid, kuidas nii suur laev ikkagi uppus. Laev, kus tema töötas, oli tunduvalt väiksem.

Pärnus 1997. aastal avatud mälestusmärk asub Pärnu jõe paremkaldal, muuli alguse ja jõesuudme lähedal, kust avaneb merevaade. See kujutab endast taeva poole sirguvat 15 meetri kõrgust torni. Monumendi neli erisuunalist metallsammast kohtuvad tipus ja visuaalselt tekib langetatud risti motiiv, mis sümboliseerib merepõhja jäänute mälestust.

Parvlaeval hukkunud 14 pärnumaalase nimed on mälestusmärgi jalamil graniitkivisse raiutud. Need on Arvo Andersson, Aivo Grossfeldt, Aili Heinsoo, Liina Ivask, Peeter Kannussaar, Kalev Kukk, Andres Kuller, Pia Naber-Lass, Mirjam Maripuu, Heddi Männiste, Aita Pants-Oja, Hannely Veide, Hanka-Hannika Veide ja Tiina Niineorg-Teesaar.

Estonia katastroof oli suurima ohvrite arvuga rahuaegne laevahukk Läänemerel, kui uppus Tallinnast Stockhomi teel olnud reislaev. Hukkus 852 inimest, kellest enamiku surnukehi pole meri välja andnud.

Tagasi üles