/nginx/o/2015/01/02/3650467t1hd276.jpg)
/nginx/o/2020/02/19/12952750t1h0fa8.jpg)
Riigikogu õiguskomisjon teeb valitsusele ettepaneku kaaluda, kas reisiparvlaev Estonia huku põhjuste kohta on vaja lisauurimist.
Toomas Kivimägi: Emotsioonide üleskütmine tekitaks ühiskonnas suuri pingeid
Ettepaneku esitamine on vastus 1097 inimese kollektiivsele pöördumisele, mille eesmärk on Estonia vraki ülestõstmine. Uut uurimist taotlevad Estonial hukkunute lähedasedki ja valitsus on moodustanud töörühma, mis esitab aruande märtsi lõpuks.
Õiguskomisjoni keskerakondlasest juht Jaanus Karilaid ütles, et komisjon ei võtnud seisukohta uurimise vajalikkuse suhtes, kuid uute asjaolude ilmnedes peaks selle algatama.
Pärnust pärit reformierakondlase, õiguskomisjoni aseesimehe Toomas Kivimägi sõnade kohaselt on see äärmiselt tundlik teema, kus emotsioonide põhjendamatu üleskütmine nii ühelt kui teiselt poolt tekitaks ühiskonnas väga suuri pingeid.
“Ebaoluliseks ei saa pidada kolme momenti: katastroofist on möödunud 25 aastat ja laevavraki ülestõstmine avaks uuesti lähedase kaotanute haavad. On see humaanne? Enne kui kaaluda läbirääkimiste alustamist – esmalt Rootsi ja Soomega –, peab olema küllaldaselt vastuseta küsimusi, millele vraki ülestõstmine või alternatiivina robotuuringud võiksid vastuse anda,” ütles Kivimägi. “Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et vandenõuteooriad on valdavalt märksa atraktiivsemad kui ametlikud seisukohad.”
/nginx/o/2020/02/19/12952980t1hce07.jpg)
Kivimägi ütles, et tal on heameel, et komisjon võttis kuulda tema pakutud taskaalukama sõnastuse ja tegi vabariigi valitsusele ettepaneku, hinnata kas Estonia vrakki on uuritud piisava põhjalikkusega või kas on ilmnenud uusi asjaolusid, mis põhistaksid läbirääkimiste algatamise Rootsi ja Soomega täiendavate uuringute läbiviimiseks Estonia vrakil.
Estonia vraki hauarahu leppega on liitunud kõik Läänemeremaad välja arvatud Saksamaa.
Tallinnast Stockholmi teel olnud reisiparvlaev Estonia läks Läänemerel põhja 28. septembril 1994.
Estonia katastroof oli suurima ohvrite arvuga rahuaegne laevahukk Läänemerel. Hukkus 852 inimest, kellest enamiku surnukeha pole meri välja andnud. Ohvrite seas oli 14 pärnumaalast.