Linnavõim innustab kortermajade õuealasid korrastama

Kampaania “Hoovid korda” toetuse abil saab korrastada nii mänguväljakuid kui haljasalasid. Foto: Mailiis Ollino

Suvepealinna kortermajade korrastamiseks saab linnavalitsuselt mai keskpaigani toetust taotleda.

Seda võivad teha kõik Pärnu keskuslinna ja osavaldade korteri-, hoone- ja elamuühistud. Pärnu linnaaedniku Anu Nurmesalu sõnutsi on “Hoovid korda” toetus mõeldud avalikult läbipääsetavate korterelamute õuealade korrastamiseks. Taotluse võivad samuti esitada naabermajade ühistud koos, kui nende hoovid paiknevad kõrvuti.

“Kutsun ühistuid koostööle ja planeerima näiteks mitme maja peale suure laste mänguala või haljas- ja puhkeala koos inventariga. Koos saab rohkem ette võtta ja sellest on elanikel ainult võita. Ühistööna valminud heakorrastatud õueala hooldus- ja remondikulu saab hiljem omavahel jagada,” rääkis Nurmesalu.

Linna toetust saab kasutada nii mängu- või spordiväljaku, jalakäijate ala, sealhulgas haljas- või puhkeala ning rataste ja sõiduautode parkimiskohtade rajamiseks või parendamiseks kui hooviinventari paigaldamiseks või korrastamiseks ja õueala teekatte parendamiseks.

Kui kortermaja lähiümbruses napib korralikku parkimisruumi ja autod seisavad kaootiliselt linna haljasaladel, nagu näiteks Mai rajoonis ongi mitmel pool juhtunud, on linnaaedniku väitel otstarbekas sellised isetekkelised parklad toetuse abil heakorrastada.

“Paljud korteriühistud on seda võimalust kasutanud ja rajanud omavalitsuse nõusolekul parkimiskohad sinna, kus autod seisid seni linna haljasalal,” selgitas Nurmesalu.

Toetust antakse kuni 40 protsenti töö maksumusest kuni 2000 eurot taotleja kohta, 4000 eurot ühe üle 50 korteriomandiga taotleja kohta või 4000 eurot ühistaotluse korral. Kalendriaastas saab esitada ühe projekti toetuse avalduse. Toetuse andmise otsustab linnavalitsus.

Rahasaajaga sõlmitakse toetuse sihipärase kasutamise leping. Kavandatu tuleb ellu viia selle aasta 1. detsembriks. Toetus makstakse välja kuu jooksul alates nõuetekohase aruande esitamisest.

Kui töö jääb toetuse saajast sõltumatul põhjusel tähtajaks tegemata, saab toetuse saamist pikendada järgmise aasta 1. detsembrini.

“Kõige tavalisem tööde venimise põhjus on ilm. Kui näiteks pinnasetöid ei jõuta õigel ajal ära teha seetõttu, et maapind on liiga pehme, või ei jõua tellitud materjalid õigel ajal kohale, siis kõiki selliseid asjaolusid võtame kindlasti arvesse,” kinnitas Nurmesalu.

Mullu laekus linnavalitsusele tähtajaks 22 taotlust, millest toetuskõlblikuks tunnistati 19. Kahes taotluses märgitud tööd olid tehtud juba tunamullu, üks taotlus lükati tagasi, kuna tegemist ei olnud avalikult kasutatava hooviga.

Toetuse abil ehitati mullu välja mitu mänguala, laiendati  parkimiskohti, rajati rattaparklaid, renoveeriti kõnniteid ja ehitati uusi juurde, rajati kõrghaljastust, tehti hekkide hoolduslõikust, loodi puhke- ja haljasalasid. Mitu ühistut paigaldas kortermaja juurde jäätmete süvamahuti või jäätmemaja.