:format(webp)/nginx/o/2017/10/17/7225995t1h970a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/03/10/12999688t1h76c8.jpg)
Justiitsministeerium ja presidendi kantselei oodatavad taas vägivallaennetuse auhinna kandidaate, tunnustamaks neid, kes iga päev teevad tööd selle nimel, et Eestis oleks vähem vägivalda ja rohkem märkamist.
Riik ootab taas vägivallaennetuse auhinna kandidaate
Auhind antakse välja vägivalla suhtes teadlikkuse tõstmise eest ühiskonnas, ohvrite abistamise eest, vägivalla toimepanijatega tegelemise või muu panuse eest vägivallaennetuses. Tunnustusele võib esitada nii üksikisikuid kui inimeste rühmi ja ettepanek tuleb saata justiitsministeeriumile 3. aprilliks.
Konkursil osalejate puhul hindab komisjon uudsust, parimast rahvusvahelisest praktikast lähtuvat või laiahaardelist lähenemist vägivallaennetusele ja lisapanust seni Eestis tehtud tööle. Autasu antakse välja neljandat aastat ja selle on saanud 29 inimest.
Teiste seas on tunnustuse pälvinud mitu pärnakat ja suvepealinna ettevõtmist. 2017. aastal teenis auhinna Margo Orupõld, kelle eestvõttel loodi esimene naiste tugikeskus Saaremaale, ühtlasi juhatab ta Pärnu naiste tugikeskust. Orupõld on käivitanud naiste tugirühmi, kogemusnõustamise, naiste- ja lastelaagreid.
2018. aastal tunnustati Orupõllu tütart Flo Kasearu, kelle perfomance “Privaatsuse sooviavalduse ilmestamine” tõi lavale Pärnu naiste tugikeskuses varju otsinud naiste kohtulood nende enda esituses. Samuti toodi esile Pärnus alanud projekti, mille käigus mõne kuu jooksul jälgiti perevägivallaga kokku puutuvate asutuste tööd ja katsetati uusi lahendusi. Loodud süsteemne rollijaotus ja selge tööstruktuur aitasid tublisti kaasa, et perevägivalla ohvreid koheldaks paremini. Ettevõtmise algatanud ministeeriumid aga said mõtteainet, kuidas viia uuenduslik kogemus kõikjale Eestisse.
/nginx/o/2020/03/10/12999689t1h4074.jpg)
Pärnu naiste tugikeskus pälvis tunnustuse mullugi, kui auhind anti kunagi seal abivajajana elanud ja hiljem kogemusnõustajana abi pakkunud Haini Ilonenile. Iloneni järjepidev töö on ohvritele tagasi andnud lootuse tuleviku suhtes ja ta on näidanud oma kogemuse najal, et Eesti riigis on võimalik vägivallavaba elu.