Keskkonnaminister toonitas Nedremal puisniitude hoidmise vajalikkust

100 hektari suuruselt Nedrema puisniidult on leitud 236 liiki soontaimi.

FOTO: HENN SOODLA/PRNPM/EMF

Tänasel maailma elurikkuse päeval Eesti ja kogu Euroopa üht liigirikkamat paika, Nedrema puisniitu, külastanud keskkonnaminister Rene Kokk ütles, et Eesti maastikele nii iseloomulike puude ja põõsastega heinamaade koosluste hooldamine ja taastamine on väga tänuväärne töö.

100 hektari suurune Nedrema puisniit on unikaalne: siit on leitud 236 liiki soontaimi.

Kokk märkis, et see paik annab meile kõigile suurepärase võimaluse loodust tundma õppida. Seda kinnitavad tuhanded inimesed, kes sealsel õpperajal igal aastal jalutavad.

Nedremal kohtus keskkonnaminister täna Eestimaa Looduse fondi (ELF) eestvõttel puisniitude hooldajatega. Koos mõeldi, kuidas selliste looduskaitsele ülitähtsate koosluste kadumist takistada.

„Loodushoiutöödega on praegu meie kaitsealadel hoolduses ja taastamises ligikaudu 40 000 hektarit pärandniite: luhti, alvareid, ranna- ja puisniite,“ rääkis Kokk. „Oluline on meeles pidada, et ilma meie maa-inimeste tööta, ilma niitmise või karjatamiseta need paigad võsastuksid ja nende liigirikkus kaoks. Hindame neid, meie looduse hoidjaid ja nende tööd, kõrgelt.“

Kohtumisel arutati niitude hooldamise murekohti ja tutvuti hooldustehnikaga. „Niitude hooldamine on väga loodussõbralik põllumajandamise praktika ja niitudel majandajad on siin looduskaitse eesliinil,“ märkis ELFi looduskaitse ekspert Silvia Lotman. „Tulevikus võiks riigi ja kohalike niiduhooldajate koostöö veelgi hoogu juurde saada ning niitude hooldajate kogemuste vahetamine muutuda traditsiooniks. “

Keskkonnaministeeriumile panustab inimeste nõustamisse, et tagada taastamisel ja hoolduses poollooduslike koosluste ökoloogiline kvaliteet. Samuti tutvustatakse nende majandajatele eri toetusmeetmeid.

Nedrema-suguste puisniitude hooldustoetus on niitmise korral 450 eurot hektari kohta aastas ja näiteks möödunud aastal taotles 133 hooldajat toetust kokku pea 830 hektarile.

Poollooduslikke kooslusi taastatakse ja toetatakse hooldust investeeringutega ühtekuuluvusfondist. Riigieelarvest rahastatakse loodushoiutoetust, mida koordineerib keskkonnaamet. Sellega taastatakse poollooduslikke kooslusi.

Pärandniitude kaitse ehk taastamise ja hooldamise korraldamise aluseks on olnud „Poollooduslike koosluste tegevuskava aastateks 2014–2020“, praeguseks on alanud kava uuendamine, mille teaduslik alus on Tartu ülikooli teadlaste vast valminud töö „Poollooduslike koosluste ökoloogilise toimimise hinnang“.

Pärandniitude pindala hinnati 19. sajandi lõpul 1,8 miljonile hektarile, nüüdseks on neid säilinud ligemale 80 000 hektarit. Niitude hoolduse toetamist alustati Matsalu rahvuspargis 1996. aastal, viis aastat hiljem valmis esimene üle-eestiline pool-looduslike koosluste hoolduskava ja rakendus toetussüsteem.

Peale liigirikkuse on poollooduslikud kooslused (sealhulgas pärandniidud) süsinikusidujad ja mulla elurikkuse tagajad. Samuti on niisugused kooslused tähtis puhta toidu allikas: 75 protsenti neist on karjamaad, seega pakuvad kvaliteetseid loomapidamise tingimusi, kus loomi karjatatakse õues.

Tagasi üles