Ühing vaidlustas loa kaevandada turvast soolindude elupaigas
:format(webp)/nginx/o/2019/10/22/12677631t1ha436.jpg)
10. september 2020, 18:28
/nginx/o/2020/09/10/13336077t1h00e0.jpg)
Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) vaidlustas keskkonnaameti otsuse anda osaühingule Hiiu Turvas luba kaevandada Lavassaare soostikus Elbu rabas turvast. EOÜ nõuab keskkonnaloa kehtetuks tunnistamist, sest kaevandamisel hävib looduslikus seisundis (iseloomuliku koosseisu ja talitlusega) raba koos kaitsealuste linnuliikide elupaikadega.
Keskkonnaameti väljastatud loa alusel saaks Hiiu Turvas 30 aasta jooksul kaevandada Elbu rabas turvast ligi 332 hektaril. Kaevandamise tagajärjel hävivad ornitoloogide arvates nii loodusliku raba kui ka kaitsealuste soolindude – rüüda, mudatildri ja väikekoovitaja – elupaigad. Kaevandamisega kaasnev kuivendus halvendab Elbu raba I kaitsekategooria linnuliigi niidurüdi püsielupaiga seisundit.
Ligikaudu 7000hektarine Elbu raba kuulub Eesti suurimate soode hulka ja on üks tähtsamaid soolindude pesitsuspaiku ning kogu Euroopas üks väheseid ulatuslikke lagerabasid. Euroopa Liidu tasandil esmatähtsaks elupaigatüübiks tunnistatud looduslike rabade hea seisundi säilitamine ja kohatine parandamine on Eesti riigi üks prioriteete.
Riiklikul tasandil on kokku lepitud, et looduslike turbaalade edasist kuivendamist tuleb vältida ja eelistada kaevandamist juba rikutud aladelt.
/nginx/o/2020/09/10/13336078t1h21fb.jpg)
“Nagu Elbu V turbatootmisala puhul on näha, väljastatakse kaevandamislube ka väga oluliste loodusväärtustega looduslikus seisundis rabade kasutamiseks. Kaevandamist rikutud aladelt seejuures alternatiivina ei kaaluta. Selline lähenemine loodusvarade kasutusele on õigusvastane,” tõdes EOÜ linnukaitse programmijuht Veljo Volke. Ta lisas, et ka ELi tasandil ei ole looduslike rabade olukord kiita ja järgmise kümne aasta jooksul peab Eesti väljaspool kaitsealasid pingutama, et rabade pindala säiliks, mitte ei väheneks.
Sedavõrd mastaapne looduslike elupaikade kadu ja sellega kaasnev saaste mõjutab suurt osa Pärnumaa elanikest ja on vastuvõetamatu, et see toimub keskkonnamõjusid kohaselt selgitamata.
Volke ütlust mööda tuleb turbakaevanduste halba kliimamõju igal võimalikul moel vähendada ja kulutatakse Eestis soode taastamiseks miljoneid eurosid. “Samal ajal kõige väärtuslikumates looduslikes rabades kaevanduste avamine on vastutustundetu ja kahjustab turbatööstuse mainet,” märkis ta.
Kaevandamise suur probleem on keskkonnale avalduva kogumõju hindamata jätt.
/nginx/o/2020/09/10/13336104t1ha7fc.jpg)
Näiteks Elbu raba ümbruses on Volkele teadaolevalt kümmekond töötavat turbakaevandust ja menetluses on mitu uut kaevandusluba, kuid iga loa puhul hinnatakse mõju vaid konkreetse kaevandusala piires. Selline jupitamine võimaldab Volke sõnul väiksemateks maardlateks jaotatud kaevanduste mõju hinnata tühiseks, arvestamata, et üle 60 ruutkilomeetri suuruseks kasvav turbakaevanduste massiiv hävitab elukeskkonda ja loodusväärtusi, tekitab õhusaastet, veekogude reostust ja kasvatab süsihappegaasi emissiooni.
“Sedavõrd mastaapne looduslike elupaikade kadu ja sellega kaasnev saaste mõjutab suurt osa Pärnumaa elanikest ja on vastuvõetamatu, et see toimub keskkonnamõjusid kohaselt selgitamata,” lausus Volke.
Tagamaks, et turbatootmisega ei alustaks enne vaidluse lahendamist, esitas ornitoloogiaühing Tallinna halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohus 8. septembril rahuldas.