Pärnu kassiomanikud peavad oma lemmikud kiibistama

Lemmiklooma pidamise eeskirja järgi peavad kassid ja koerad olema kiibistatud. Foto: Mailiis Ollino

Pärnu linnavolikogu kehtestas ühtsed nõuded koerte ja kasside pidamise kohta Pärnu linna haldusterritooriumil, seni kehtisid Pärnus ja temaga ühinenud osavaldades eri õigusaktid.

Muudetud eeskirja järgi tuleb Pärnu linna haldusterritooriumil peetavad kassid märgistada mikrokiibiga, millel on unikaalne kood, ja kaelarihmale kinnitatud märgistusega. Kasside märgistamiskohustust varem ei olnud, uus kord jõustub järgmise aasta 1. juunist.

Kui loom on registreeritud enne koerte ja kasside pidamise eeskirja vastuvõtmist ja tal on selgesti loetav tätoveering või registreerimisnumber kaelarihmal, pole vaja teda mikrokiibiga märgistada.

Loom tuleb märgistada mikrokiibiga ja registreerida kolme kuu jooksul looma sündimise päevast või ühe kuu jooksul vanema looma omandamise või valdusse saamise päevast, kui loomal juba ei ole mikrokiipi. Looma peab lisama lemmikloomade registrisse, kuhu kantakse omaniku nimi, elukoht, telefoninumber ja e-posti aadress; mikrokiibi kood, kui on, siis muud looma märgistamisel kasutatud tunnused; looma tõug, sugu, nimi, sünniaeg, värv, eritunnused või  välimuse kirjeldus.

Volikogu esimees Andrei Korobeinik tundis huvi, mis saab siis, kui avastatakse kiibistamata kass. “Ma ei näe lauskontrolliks põhjust,” vastas abilinnapea Mart Järvik ja selgitas, et kui kiibistamata kass pärast järgmise aasta 1. juunit avastatakse, soovitatakse loom lihtsalt ära kiibistada.

Vastse eeskirja kohaselt on koeri ja kasse lubatud pidada õues piiratud territooriumil või kinnises ruumis selle omaniku loal. Ala olgu piiratud nii, et loom sealt välja ei pääse.

Koera- või kassipidamine ei tohi häirida avalikku korda ega ohustada inimesi, vara või ülejäänud loomi. Omanik kannab täielikku vastutust looma tekitatud kahju eest. Koerapidaja peab tagama, et kui koer on piiratud maa-alal, kus ta saab vabalt liikuda, oleks ala sissepääs tähistatud loomast teavitava hoiatussildiga.

Loomapidaja on kohustatud tagama, et koer ja kass püsiksid tema valduses või omandis kinnisasjal või ruumis. Kui loomaga viibitakse teise isiku kinnisasjal või avalikus kohas, tuleb vajadusel loom rihmastada, hoida teda kandepuuris või panna talle pähe suukorv.

Koera tohib viia avalikku kohta jalutusrihma otsas ja vajadusel suukorviga, tagades kaaskodanike ja muude loomade ohutuse. Koeraga rahvarohketes kohtades (sealhulgas rahvakogunemistel ja avalikel üritustel) olgu koer ohjatud jalutusrihmaga ja peas suukorv.

Jalutusrihmata võib koeraga käia piiratud koeraparkides, koerte treenimisaladel ja väherahvastatud kohtades, kui on tagatud loomapidaja pidev järelevalve koera üle ja võimalus koer kohe rihma külge kinnitada.

Koera tohib jätta suukorviga ja lahtipääsemist välistaval viisil kinniseotult avalikku kohta üksinda vaid mõistlikuks ajaks, mil loomapidaja on lähedal hoones või territooriumil, kui ei ohustata avalikku korda, kaasinimesi, liiklust ega koera tervist. Pimedal ajal peab koerale olema kinnitatud helkur, helkurrihm või -vöö.

Loomapidaja on kohustatud koristama oma lemmiku väljaheited teise isiku kinnisasjalt, sealhulgas avalikust kohast. Looma ujutamine avaliku supluskoha ujumistsoonis suplushooajal (1. juunist 31. augustini) ja purskkaevus on keelatud. Samuti ei tohi nakkusohtliku haige loomaga käia avalikus kohas.

Looma võõrandamisel või pidamise kohustuse üleandmisel kauemaks kui kolm kuud tuleb loomapidaja andmed registris muuta ühe kuu jooksul. Looma surmast või kadumisest on vaja registripidajat teavitada.