Täpsustus ⟩ Suure riskiga spordialade seast eemaldati jooga ja lisati korvpall

Muudatuse järel loetakse suure riskiga treeninguteks korv-, võrk-, jalg- ja pesapallitrenn ning saali- ja jäähokitrenn, mis varasema korralduse kohaselt liigitati väikese riskiga tegevuseks. Foto: Margus Ansu / Postimees

Terviseameti peadirektor Üllar Lanno muutis korraldust siseruumes sportimise ja muu huvitegevuse kohta.

Suure riskiga on esmajoones need treeningud, mida harrastatakse kontaktselt või kui kahe või rohkema inimese vahel on alla kahe meetri vahet. Muudatuse järel loetakse suure riskiga treeninguteks korv-, võrk-, jalg-, pesapallitrenn, saali- ja jäähokitrenn, mis varasema korralduse kohaselt liigitati väikese riskiga tegevuseks. Endiselt kuuluvad riskirühma karate, maadlus, poks ja judo, ent joogat ja pilatest ei loeta enam suure riskiga tegevuseks.

Uuendusena nimetakse kontaktseks või suure riskiga tegevuseks puhkpillimängu, koorilaulu, tantsimist, harrastusteatrite tegevust ja isikuteenindusega seotud täienduskoolitusi. Väikese riskiga tegevuseks loetakse näiteks teooriatunde, kunstiringe ja keeleõppe ringe. Eelkõige peetakse mittekontaktseks sellist tegevust, millega ei kaasne lähikontakt või suur hingamise intensiivsuse tõus.

Nõudest tulenevalt on traditsioonilisel viisil pallimängude mängimine raskendatud, kuid alaliitude suuniste järgi on siiski võimalik treeninguid läbi viia. Kui spordialaliit on kinnitanud usaldusmeetmed - ruume ventileeritatakse, treeningul osalejaid hajutatakse ja erinevad treeningrühmad ei puutu omavahel kokku, siis võib sisetingimustes mängitavad pallimängud liigitada mittekontaktsete või väikese riskiga treeningute hulka. Sellisel juhul võib väljakul olla koos juhendajaga 11 inimest. Maskikandmise kohustus kehtib treeningutel osalejatele spordihoonesse sisenedes ja treeningute järel, kuid treeningu ajal maski kandma ei pea