/nginx/o/2021/08/03/13965766t1hdde4.jpg)
Pühapäeval istutasid sotsiaaldemokraatliku naisorganisatsiooni Kadri liikmed Pärnu Vallikääru Eesti esimese feministi – kirjastaja ja kirjaniku, kooli asutaja ja mõtleja Lilli Suburgi auks pärnapuu. Sellega tähistati kuulsa naisõiguslase 180. sünniaastapäeva.
Suburg kutsus naisi üles tegutsema ja oma mõtetega ahju tagant välja tulema. “Lilli Suburg on meile vaimse vapruse ja särtsaka tegevusega suureks eeskujuks. Ta julges ette võtta asju, mida Eestis enne polnud tehtud ja millest vaid unistati,” leidis Tallinna kadri ja ajaloolane Karin Paulus.
“Suburgi mälestuse elushoidmine on meie naistele väga tähtis,” märkis Pärnu kadride juht Tiiu Talts. Ühtlasi arvavad siinsed kadrid, et 1. august võiks olla pühendatud Lilli Suburgile.
Lilli Suburg sündis Vändra kandis 1841. aastal. Ta pidas eesti tüdrukutele mõeldud eraalgkooli, esmalt Pärnus ja hiljem Viljandis. Tema õpilased on teda Pauluse sõnutsi meenutanud suure armastuse ja lugupidamisega.
/nginx/o/2021/08/03/13965768t1h6a98.jpg)
Suburg jõudis olla Perno Postimehe uuendusmeelne toimetajagi. Aastatel 1887–1894 andis ta välja eesti esimest naistele mõeldud ajakirja Linda, mis koondas huvitavaid ja võitluslikke mõtteavaldusi ning ilukirjanduslikke töid.
Suburgi esimene raamat “Liina”, jutustus “Linda, rahva tütar” ja paljud teised kirjutised kandsid eestluse ja emantsipatsiooni vaimu. Aastast 1899 elas ta Hoomulis ja suri lähedaste juures Valgas 1923. aastal.
Lilli Suburg maeti Vändrasse.
“Kokkutulnute meelest võlgneme Suburgile ja tema õpilastele tänu selle eest, et meil on praegugi nii palju haritud ja tarku naisi ning meie võimekaks presidendiks on Kersti Kaljulaid,” lisas Paulus.
/nginx/o/2021/08/03/13965767t1ha232.jpg)
/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)