Nii on praegune omavalitsuste tuluskeem Kaljulaidi sõnutsi tekitanud huvi just magavate, mitte töötavate või ettevõtlike inimeste vastu. „Või veel halvem: soovi tõrjuda ettevõtjad koos reaalmajanduse töötajatega võimalikult kaugele. Et ei oleks vabrikutööd ega müra, põllumajandusega kaasnevaid lõhnu ega midagi sellist, mis rikuks harjumuspärast visuaali. Kujunenud olukorra muutmiseks oleks vaja hakata samm-sammult liikuma sellise maksukorralduse suunas, mis seoks kohalike inimeste heaolu taas kohaliku ettevõtluse olemasoluga. Esimene samm tuulikute talumise poole on astutud – kiidan valitsust selle eest –, nüüd tuleb mõelda ka sellele, kuidas siduda tööstusettevõtete, farmerite ja kohalike elanike huvid,” selgitas Kaljulaid.
Kõige kiirem ja lihtsam tee kohalike omavalitsuste tulubaasi laiendada oleks riigipea arvates see, kui jätta igast maksuliigist õiglane osa omavalitsustele. „Tänapäeva infotehnoloogia puhul peaks see ülesanne meile jõukohane olema. Kohalike omavalitsuste tulubaas ei vaja niivõrd vana muutmist kui uute elementide sissetoomist. Kuigi me ei tea, milline on mõnekümne aasta pärast omavalitsuste tulubaas, on üks asi ikkagi selge: olukord, kus 85 protsenti omavalitsuste tulubaasist moodustavad grantid ja subsiidiumid, ei ole normaalne ega jätkusuutlik ega vasta meie põhiseaduse mõttele,” rõhutas president.
Et kohaliku omavalitsuse volikogude valimised on ukse ees ja algab järgmine nelja-aastane tsükkel, kutsus riigipea üles kasutama lähiaastaid selleks, et tuua meie kohaliku omavalitsuse korraldusse tagasi seda 30 aasta eest kirja pandud põhiseaduse vaimu. „Selles mõttes on meil ees vaat et viimase 30 aasta kõige olulisemad kohalikud valimised. Nagu ennist ütlesin: võimekust ja mastaapi nüüd juba on,” märkis president.