President Kaljulaid: kohaliku omavalitsuse seos piirkondliku ettevõtlusega peab tugevnema
17. august 2021, 15:32
Haldusreform on olnud edukas, kuid nüüd on omavalitsustele vaja teistsuguseid lisatuluallikaid. Üks võimalusi selleks on samm-sammult liikuda maksukorralduseni, mis seoks kohalike inimeste heaolu taas kohapealse ettevõtluse olemasoluga. Nii tõdes president Kersti Kaljulaid täna linnade ja valdade päeval.
„Nelja aasta eest tehtud haldusreform on olnud edukas. Kas kõik võimalused on realiseeritud ja elu igas Eesti nurgas paremaks läinud? Võimalik, et mitte 100 protsenti. Aga suur osa hirme, mis reformi eel inimestel olid, ei ole realiseerunud. Kindlasti on tõusnud juhtimiskvaliteet me valdades. Niisamuti finantsiline võimekus oma piirkonna elu edasi viia. Ning enamasti on igal pool näha seda empaatiat ja vastutust, millega nüüd juba palju suuremates omavalitsustes suhtutakse enda valla või linna kaugematesse nurkadesse. See teadmine on Eesti inimestele oluline ja seda on nad tihti ka väljendanudm,” selgitas Kaljulaid presidendi kantselei vahendusel.
Presidendi hinnangul väärivad ja vajavad omavalitsused arenguks senisest suuremat vabadust ja iseseisvust. „Mina ise usun subsidiaarsuspõhimõttesse. Kõiki otsuseid tuleb teha nii madalal tasemel kui võimalik. Kohapeal on alati rohkem informatsiooni kui keskuses, see on paremini kättesaadav, nüansseeritum ja otsustusprotsess on siin kiirem. Kui me vaatame elanike rahulolu reitinguid Euroopas, siis rahulolu on kõrgem just neis riikides, kus omavalitsustel on suurem otsustamisõigus. Samal ajal ei ole suurem otsustamisõigus ilma laiema ja iseseisvama tulubaasita mõeldav,” tõdes ta.
„Põhimõtteliselt saaks ju tulubaasi kasvatada ka sel teel, et suurendatakse eraldismäära protsenti brutopalgast, kuid mina seda teed ei läheks. Siin on ju silmaga nähtavad piirid ees. Natukegi kaugemale ette vaadates on selge: kohalikele omavalitsustele on vaja teistsuguseid lisatuluallikaid. Seejuures on tulubaasi laiendamiseks muid ja veel olulisemaid põhjuseid. Nii nagu kogu maailmas on Eestis iga suurema ettevõtmise vastu järjest enam hakanud kõlama seisukoht: “Mitte minu tagahoovi!”,” arutles riigipea.
Nii on praegune omavalitsuste tuluskeem Kaljulaidi sõnutsi tekitanud huvi just magavate, mitte töötavate või ettevõtlike inimeste vastu. „Või veel halvem: soovi tõrjuda ettevõtjad koos reaalmajanduse töötajatega võimalikult kaugele. Et ei oleks vabrikutööd ega müra, põllumajandusega kaasnevaid lõhnu ega midagi sellist, mis rikuks harjumuspärast visuaali. Kujunenud olukorra muutmiseks oleks vaja hakata samm-sammult liikuma sellise maksukorralduse suunas, mis seoks kohalike inimeste heaolu taas kohaliku ettevõtluse olemasoluga. Esimene samm tuulikute talumise poole on astutud – kiidan valitsust selle eest –, nüüd tuleb mõelda ka sellele, kuidas siduda tööstusettevõtete, farmerite ja kohalike elanike huvid,” selgitas Kaljulaid.
Kõige kiirem ja lihtsam tee kohalike omavalitsuste tulubaasi laiendada oleks riigipea arvates see, kui jätta igast maksuliigist õiglane osa omavalitsustele. „Tänapäeva infotehnoloogia puhul peaks see ülesanne meile jõukohane olema. Kohalike omavalitsuste tulubaas ei vaja niivõrd vana muutmist kui uute elementide sissetoomist. Kuigi me ei tea, milline on mõnekümne aasta pärast omavalitsuste tulubaas, on üks asi ikkagi selge: olukord, kus 85 protsenti omavalitsuste tulubaasist moodustavad grantid ja subsiidiumid, ei ole normaalne ega jätkusuutlik ega vasta meie põhiseaduse mõttele,” rõhutas president.
Et kohaliku omavalitsuse volikogude valimised on ukse ees ja algab järgmine nelja-aastane tsükkel, kutsus riigipea üles kasutama lähiaastaid selleks, et tuua meie kohaliku omavalitsuse korraldusse tagasi seda 30 aasta eest kirja pandud põhiseaduse vaimu. „Selles mõttes on meil ees vaat et viimase 30 aasta kõige olulisemad kohalikud valimised. Nagu ennist ütlesin: võimekust ja mastaapi nüüd juba on,” märkis president.