/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
/nginx/o/2021/09/27/14097714t1h612d.jpg)
Kolm päeva väldanud kaitseväe toetuse väejuhatuse formeerimiskeskuse õppekogunemisel Punane Rebane 21 värskendasid ja õppisid ligemale 80 reservväelast Pärnumaal Eametsa linnakus ja Kikepera harjutusväljal erialaseid teadmisi ja oskusi.
Video ⟩ Reservväelased harjutasid Pärnu kandis sõjaaja ülesannete täitmist
“Õppus on olnud väga intensiivne – on tunne, nagu oleks viie päeva maht surutud kolme päeva sisse,” ütles esimest korda reservväelasena õppekogunemisel osalenud formeerimiskeskuse ülema abi reservkapten Meelis Sõukand, kes on tegevväelasena teeninud mainitud üksuse ülemana.
Sõukand lisas, et Eesti reservväelased on patrioodid. “Enamik ajateenistuses käinutest tuleb hea meelega õppekogunemistele ning reservväelased käivad meil õppuste vahepealselgi ajal midagi tegemas, näiteks koos üksusega laskmas või täiendavad end ohvitserina staabitöös,” ütles kapten Sõukand, kiites õppusel osalenud reservväelaste kõrget moraali.
Reedest pühapäevani kestnud intensiivse väljaõppe käigus anti reservväelastele nii teoreetilist kui praktilist väljaõpet. Peale erialaste harjutuste värskendati sõdurioskusi laskeharjutustelgi, tuletades meelde kuulipildujate, tankitõrjerelvade, täpsuspüsside ja granaatide kasutamist. Tähtsal kohal oli üksuste ning liikumise julgestamise ja läbipääsupunktide rajamise õpe, samuti kiirreageerimisüksuste töö ja varitsustevastane drill. Veel said reservväelased värskendada meditsiiniteadmisi ja allüksuste ülemad lihvida oma planeerimis- ning juhtimisoskusi.
“On väga palju äratundmisrõõmu,” ütles õppekogunemisel osalenud reservväelane kapral Meelis Arukask, võrreldes kogemust oma viie aasta taguse ajateenistusega. Kapral Arukask lisas, et õppekogunemisel tulid sõdurioskused kiiresti meelde, justkui oleks ajateenistus vaid mõne nädala eest läbi saanud. Arukask rõhutas vajadust ühiskonnana mõista, milleks on riigikaitse vajalik ja miks korraldatakse õppekogunemisi, taunides ühtlasi õppekogunemistele mittetulemist ning soovitades igal reservväelasel mõtestada enda jaoks lahti reservteenistuse olemus ja vajalikkus.
Formeerimiskeskuste põhiline ülesanne on toetada kaitseväe lahingüksuste jätkusuutlikkust, seades pidevalt lahinguvalmis täiendavaid reservväelasi. Selleks kutsutakse reservis olevad isikud teenistusse, varustatakse ja relvastatakse ning korraldatakse neile sõdurioskusi värskendav väljaõpe. Seejärel suunatakse juba valmis üksused edasi nende põhiüksuste juurde. Ülesande täitmine eeldab formeerimiskeskustelt võimekust püstitada maastikul kiiresti formeerimis- ja väljaõppealasid, need mehitada ning julgestada ja tagada logistiline toetus ja liikumisvabadus, korraldades samal ajal reservkoosseisude sõjalist väljaõpet ja personalitööd.
Kaitseväe toetuse väejuhatus tegeleb kaitseväe igapäevaseks toimimiseks vajalike tegevuste korraldamisega alates väljaõppest, logistikast ja materjalimajandusest ning lõpetades meditsiinitoe ja tugiteenuste pakkumisega.