Kajakate arv Pärnumaal on mõne aasta jooksul vähenenud kümme korda, näitavad linnuloendajate vaatlusandmed.
Kajakad kolivad Pärnumaalt ära
25. jaanuar 2009, 11:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nädala jooksul Pärnumaa rannikul Paatsalust Iklani ja Kihnu saare ümber tehtud igatalvisel veelinnuloendusel jäid vaatlejatele silma 351 hõbekajakat, 242 kalakajakat, 67 merikajakat ja 36 naerukajakat. Kaks aastat tagasi loendati Pärnumaal 3652 hõbekajakat, 1484 kalakajakat, 159 naeru- ja 83 merikajakat.
“Märkimist väärib kajakate, eriti hõbekajaka arvukuse languse jätkumine, mis peegeldab selgelt muutusi Pärnumaa keskkonna sanitaarseisundis: Rääma prügila ja Audru rebasefarmi sulgemine on kajakate arvukusele mõju avaldanud,” kommenteeris looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regiooni liigikaitse spetsialist Indrek Tammekänd värske loenduse tulemusi.
Kokku lugesid looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regiooni spetsialistid tänavusel vaatlusel Pärnumaa rannikul 8302 sulelist.
Muuhulgas loendati üle 1000 kühmnokk- ja laululuige, 934 sinikael-parti (neist 665 Pärnu linnas), 688 auli, 2649 sõtkast ja 2063 jääkosklat.
“Üle poole Pärnumaa rannikumerest on praegu jäävaba ja veelinde talvitub tänavu Pärnumaal soojale talvele iseloomulikult küllaltki arvukalt,” rääkis Tammekänd.
Muudest põnevates lindudest vaadeldi Kihnu saarel kolme sarviklõokest.
Sarviklõoke on Eestis haruldane läbirändaja, kelle pesitsusalad jäävad Norra ja Venemaa tundrasse. Sarviklõokese talvitumiskohad on Kesk- ja Lääne-Euroopas, Musta ja Kaspia mere ranniku piirkonnas.
Eelmisel talvel loendasid linnuvaatlejad Pärnumaal 7028 ja tunamullu 9879 veelindu.
Veelindude taliloendusi korraldatakse Eestis alates 1967. aastast.
Viimased 14 aastat on püsivad seirekohad kõik siseveekogud, kus talvituvate veelindude, valdavalt sinikael-partide arv ületab stabiilselt sada isendit, samuti rannikulõigud, mis on jäävabad normaalsetel talvedel või on teadaolevalt olulised veelindude talvituspaigad.