Tartu ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalaste tulemuste järgi on koroonaviirus levinud üle Eesti sedavõrd laialdaselt, et piirkondlikke erinevusi enam esile tuua ei saa. Seekord puudub kaardilt Pärnust kogutud proovi tulemus, sest siinses reovees oli liiga palju segavaid lisaaineid, mis ei võimaldanud analüüsi teha.
Pärnu reovee koroonaviirusesisalduse uuring läks sel nädalal vett vedama
Pärnumaal uuritud reoveeproovides leiti teist nädalat järjest väga vähe viirust Lihulast võetud proovidest.
Uuringu juhi, Tartu ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnutsi on olukord üle Eesti siiski ühtlaselt halb.
“Eestis pole sellenädalase seisuga enam pea ühtegi asulat, kust koroonaviirust ei leiaks. See, et leiame võrdlemisi suurtes kogustes viirust juba mis tahes väiksema asula punktproovidest, näitab, et viiruse levik on üsna kontrollimatu,“ rääkis Tenson.
Sealjuures näitavad suurt koroonaviirusesisaldust kaua paremas seisus püsinud Lääne-Eesti ja suuremate saarte proovide analüüsitulemusedki.
Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest. Väiksematest asulatest võetud punktproovid näitavad olukorda proovivõtu hetkel. Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.
Uuring on terviseametile abistav tööriist, aidates jälgida puhangudünaamikat ning avastada varjatud koldeid. Uuring annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt.
Proovide kogumisel teeb Tartu ülikool koostööd keskkonnauuringute keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.