Uus kord paneb kõik inimesed teistviisi prügi sortima

Kaks ­inimest tekitavad viie päevaga just nõnda palju prügi. Kui pakendid (mustas kilekotis) ja toidujäätmed (paberkottides) eraldi sortida, saab segaolmeprügi koguse kolm korda väiksemaks. Foto: Urmas Luik

Suurim muudatus, mis seoses prügiga Pärnu elanikke tabab, on see, et toidujäätmeid tuleb hakata muust omeprügist eraldi koguma. Seda kõigil. Seni on see kohustus olnud 16 ja enama korteriga elamutes ning suurematel toitlustusasutustel.

Uues jäätmehoolduseeskirjas on teisigi muudatusi, ent keeld visata toidujäätmeid olmeprügisse on Pärnu linnavalitsuse keskkonna- ja heakorraspetsialisti Marve Virunurme sõnutsi kõige olulisem ja võib isegi öelda elumuutev. Uus kord hakkab kehtima siis, kui hankega on leitud prügivedaja järgmiseks viieks aastaks. Ilmselt juhtub see aastavahetuse paiku.

Neil eramaja elanikel, kelle kodu paikneb tiheasustusalal, jääb valik: söögijäätmeid oma krundil kompostida või konteineriga prügivedajale üle anda. Hajaasustusala eramutes konteineri võimalust pole, seal tuleb biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid kompostida. Kortermajadel kompostimise võimalust pole ja seega pole neilgi valikut: tuleb tellida söögijäätmetele konteiner.