Sinivetikad on jõudnud Lääne-Eesti randadesse, kuid mitte Pärnu lahte

Sinivetikas paistab vees kollakasrohelisena, sinine värvus tekib eelkõige surnud sinivetikate massist kaldaääres. Foto: Sander Ilvest

Viimaste päevadega on sinivetikate mass  jõudnud avamerelt Lääne-Eesti randadesse, sealhulgas ka saartele, kuid Pärnu rannas ohtu veel ei ole.

Terviseameti teatel on sinivetikaid märgatud peamiselt Läänemaal nii Paralepa rannas kui mujal Haapsalu lähedal asuvatel rannaaladel, kus kaldaääred on kaetud tiheda rohelise või sinakasrohelise massiga. Sinist värvi tekitab eelkõige surnud sinivetikate mass, kui nende lagunemise käigus eraldub sinine pigment.

Eilne satelliidipilt näitab suuri sinivetikate kogumeid Soome lahe idaosas, samuti Väinameres ja Loode-Eestis, Saaremaa lõunarannikul ja Sõrve poolsaare ümbruses. Lähipäevadeks lubab ilmateade lääne- ja edelatuult ning sooja ilma, mis soodustab sinivetikate kasvu ja nende massi jõudmist Lääne- ja Loode-Eesti randadesse. Soodsate tuuleolude jätkudes võivad need jõuda Põhja-Eesti mererandadessegi.

Pärnu lahes sinivetikaid veel täheldatud ei ole.

Rootsi meteroloogia ja hüdroloogia instituudi (SMHI) satelliit näitab, et sinivetikate põhimass asus eile veel Hiiumaast põhja pool avamerel. Foto: SMHI

Terviseamet soovitab lähiajal supeldes olla tähelepanelik ja enne vetteminekut veenduda vee puhtuses. Kui vesi on muutunud häguseks ja silmaga nähtavate helveste tõttu kollakasroheliseks, kaldaäär on kaetud tiheda rohelise või sinaka massiga, millel on kopituse lõhn, võib tegu olla sinivetikatega.

Eelkõige kujutab sinivetikas mürgistusohtu allaneelamisel, seda eriti koertel. Kindlasti tuleb jälgida, et väikelapsed ja lemmikloomad merevett alla ei neelaks. Nahaga kokkupuutel võivad sinivetikad tekitada ärritust. Pärast sinivetikarikkas vees suplust tuleks ennast võimalusel puhta vee ja seebiga pesta.

Mürgistuskahtluse korral tuleb pöörduda kas oma perearsti poole või helistada terviseameti mürgistusteabekeskuse ööpäevasele infoliinile 16662.