Pärnumaalt on tänavu esitatud üle 640 elektritootja liitumistaotluse, enamjagu neist sooviga rajada päikesejaam. Nii lisanduks siit kandi tootjatelt elektrivõrku ligemale 170 megavati jagu võimsust, mis kasvataks tootmist üle nelja korra.
Maakonnas töötab üle 1000 päikeseelektrijaama (2)
Aasta jooksul on lisandunud pea 120 päikeseelektrijaama koguvõimsusega 2,7 megavatti ning projekteerimise ja ehituse etapis on ühtekokku 59 päikesejaama võrguühendus.
Kuid augusti seisuga töötab Pärnumaal 1022 päikeseelektrijaama, mille koguvõimsus on 40,9 megavatti, valdava osa ehk 582 moodustavad suurtootjad. Ülejäänud 440 on mikrotootjad ehk üldjuhul majapidamised, mille tootmisvõimsus jääb alla 15 kilovati ja mis annavad elektrivõrku kokku 4,56 megavatti energiat.
Nii paljude tootjate elektrivõrku ühendamine paneb Elektrilevi proovile, kuna jaotusvõrk ei olnud ehitatud arvestusega, et sellega liitub niivõrd arvukalt energiatootjaid. Ja kui jaotusvõrku tuleb liituva tootja tarbeks tugevdada, peab need kulud tasuma tootja ise, kuid mikrotootjate puhul kannab kulud Elektrilevi.
Elektrilevi töötab riigi ja koostööpartneritega selle nimel, et kiirendada võrgu arendamist ja tootmissuunalise võimsuse suurendamist.
Reti Meema
Elektrilevi kommunikatsiooni- ja turundusjuht
Elektrilevi kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Reti Meema kinnitusel on paljudes piirkondades siiski võimalik toodetavat energiat võrku edastada vajaduseta jaotusvõrku ümber ehitada, seda eriti just mikrotootjate võrku lisandumisel. Siiski leidub piirkondi, kus on vajadus jaotusvõrku tugevdada.
“Kuid Elektrilevi töötab riigi ja koostööpartneritega selle nimel, et kiirendada võrgu arendamist ja tootmissuunalise võimsuse suurendamist,” seletas Meema. “Küll ei lahenda lisainvesteeringute suunamine jaotusvõrku põhivõrgus puuduva vaba võimsuse küsimust.”
Puuduv vaba võimsus on suurim kitsaskoht just neile elektritootjatele, kelle jaama võimsus ületab 15 kilovatti ja kes liitumisel peavad arvestama ka põhivõrguühenduse läbilaskevõime tõstmise kuludega.