Aasta puu ⟩ Pärnumaalt leiab ainulaadseid ja veidraidki pedajaid

Peedi talu männi ümbermõõt on neli meetrit. Foto: Urmas Luik

Tänavuse aasta puu tiitli andis ajakiri Eesti Loodus harilikule männile, mis kasvab nii rabas kui paekivisel ja liivasel mullal, hõlmates pea kolmandiku kogu Eesti metsamaast. Pärnumaal on looduskaitsealuseid või eriliselt pilkupüüdvaid mände tosina jagu, nii mõnigi neist kuulub Eesti “kõige” esikolmikusse.

Hoolimata sellest, et rabas kasvavad bonsailikud männid erinevad suuruselt ja kujult oluliselt pea 50 meetrit taeva poole püüdlevatest metsapuudest, on tegu sama liigi – hariliku männiga (Pinus sylvestris). Maarjamaal teisi männiliike looduslikult ei kasvavagi, levinud mägimänd on sisse toodud ilu- ja pargitaimena. Mälumänguhuvilistel tasub meeles pidada, et maailmas on männiliike 115.

Mändi kutsutakse veel mitme eri nimega, nagu hong, kägar- ja kääbusmänd, männijäss ja -juss, pedakas, pedajas ja pedak. Esialgu tähendas aga “mänd” hoopis toidu segamiseks kasutatud noore männi ladvast meisterdatud abivahendit pudrumända. Kihnus seevastu kutsutakse jõuluks tuppa toodavat mändi jõulukuuseks. Seda seetõttu, et saarel kasvavad vaid üksikud kuused ja kadaka tuppa toomist ei peeta meresaarel heaks märgiks.

Üle Eesti on looduskaitse all sadakond üksikut mändi, neist iga kümnes kasvab Pärnumaal.