Omapäi lesiv karvakala ei vaja inimeste abi

Noor hüljes Vana-Pärnu rannas kraavikaldal. Foto: Urmas Luik

Praeguseks on tänavu aasta esimesed hülgekutsikad juba sündinud ja sellel ajal ei tohi hülgepoegi häirida.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko ütles, et hallhüljes sigib nii maismaal kui jääl. Pärast poja ligikaudu 16päevast imetamist algab n-ö võõrutusperiood, mil poeg peabki veetma rohkem aega iseseisvalt. 

“Enne merele suundumist võivad pojad olla omaette maismaal isegi kaks–neli nädalat ja selle tundliku aja jooksul vahetab hülgekutsikas oma koheva valge titekarva tähnilise ja madalama täiskasvanu karvkatte vastu, mis sobib vee-eluks palju paremini,” rääkis Rakko.

Kuival maal oleva hülgepoja jaoks tekitab inimene ja kindlasti uudistama tikkuv koergi suurt stressi ja olukord võib ta vette ajada. See on aga hülgepojale ohtlik, sest märgunud titekarv teda külma eest ei kaitse ning halvemal juhul võib suplus viia alajahtumise ja isegi surmani.

Hüljes. Foto: Urmas Luik

Viga saanud metsloomast teatage riigiinfo telefonil 1247.

Rakko täpsustas, et hülgepoeg võib olla merest isegi mõnesaja meetri kaugusel, aga vee äärde tagasi saab ta enamasti ilma kõrvalise abita ja siis, kui ise soovib. “Alles siis, kui hülgekutsikas on sattunud enda jaoks ohtlikku kohta, näiteks suure sõidutee äärde, või loomal on selged vigastused, palume sellest teada anda numbril 1247,” toonitas keskkonnaameti kõneisik. 

Mõni kriim nahal ja mädased silmad on teatud vanuses karvakaladel tavalised ja need paranevad enamasti ise. Hülgepoja pildistamise, toitmise või katsumise asemel on kõige õigem temast hoopis eemalduda. “Kindlasti palume koeraomanikel rannas jalutades hoida lemmikloom rihma otsas, sest isegi sõbralik koer põhjustab hülgepoja läheduses oma ülemeelikusega loomakesele liigset stressi,” lisas Rakko.