Ühe kindla vigastuse poolest kuulub Eesti halvim näitaja Pärnumaale

Jalgrattaõnnetused muutuvad suvel üha sagedasemaks. Foto: Taavi Sepp

Enim vigastavad pärnumaalased end kukkudes. Kukkumine on vigastuse põhjusena esikohal ka kogu riigis.

Mullu sai Pärnumaal kukkumise tõttu viga 4700 inimest. Kõige enam tuleb kukkumist ette nelja- kuni 15aastaste laste ja 55–64aastaste täiskasvanute seas. Kõige vähem saavad kukkumisvigastusi kuni nelja-aastased lapsed.

Olukord, kus vanem inimene on kodus kukkunud ja vajab abi, on igapäevaselt tuttav ka päästjatele. Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Janika Usina teatel tuleb ette sedagi, et kukkunu lamab maas tunde või isegi päevi, enne kui keegi hakkab muretsema ja abi kutsub.

Vigastuse põhjusena esines Pärnumaal veel palju enda äralöömist (3169 juhtumit). Sõidukitega juhtunud õnnetustes said enim viga jalgratturid (248). Sõiduautode avariides sõitjana viga saanuid oli poole vähem (104). Viga saanud ratturiteks osutuvad kõige sagedamini viie- kuni 17aastased lapsed. Pensioniikka jõudnud inimeste puhul on rattaga seotud vigastused harvemad.

Läinud aastal tuli ette ka tahtlikku enesekahjustust, seda Pärnumaal 48 korral. Kõige rohkem enesevigastamist esines vanusegrupis 15–24 aastat (21 korda), rohkem juhtumeid oli ka 35–44aastaste seas (7). Kõigis teistes vanuserühmades jäi arv alla viie. Varasemal kolmel aastal jäi enesekahjustuste juhtumite hulk aastas samuti poolesaja ümber.

Tervise arengu instituudi äsja avaldatud ülevaate järgi jääb Pärnumaa vigastussurmadelt ja ravitud vigastusjuhtudelt Eesti keskmisele tasemele. Tunamullu oli maakonnas 63 surmaga lõppenud vigastusjuhtu, mille kõige sagedasem põhjus (28 protsenti) oli kukkumine.

Kui muidu on Pärnumaa näitajad keskmised, siis 100 000 elaniku kohta saab jalgrattaõnnetustes kogu Eestis enim inimesi viga just meie maakonnas.