Rainer Aavik: Turismitulu sõltub lähiajal eelkõige eestlasest, lätlasest ja soomlasest

Pärnu Postimees
Copy
Rainer Aavik.
Rainer Aavik. Foto: Mailiis Ollino

Statistikaameti eelmise aasta turismikokkuvõte kinnitab, et heal tasemel püsib siseturism, rekordeid teevad Läti turistid ja Tallinnas on taastunud soomlaste külastused.

​“Muu võib lühidalt kokku võtta tõdemusega, et meie välisturismi taastumine kriiside eelsele tasemele seisab puhkajate lisareiside taga. Majanduslik kindlus on globaalselt vähenenud, kuid peamine reis, enamasti rannapuhkus lõuna pool, tehakse ikka ära. Eesti on lisasihtkoht ja lisareise tehakse praegustes oludes märkimisväärselt vähem,” selgitas EASi ja KredExi ühendasutuse turismijuht Rainer Aavik.

Aavik nimetas, et kogu Euroopas on hästi taastunud lõunapoolsed sihtkohad, kuid ülejäänutel läheb veel aega. “Eesti turismis tähendab see, et peame oma naabreid hoidma veel paremini kui seni ja pakkuma neile siiatulekuks häid põhjusi. Arvestades lähiturgude osa kasvu, on kõige kiiretoimelisem retsept head sündmused,” sõnas turismijuht.

Ühendasutuse turismiosakonna piiriuuringust selgub, et peaaegu kõik Läti ja Soome turistid soovitaksid oma sõpradel Eestit külastada ja kavatsevad isegi viie lähiaasta jooksul taas Eestit väisata.

Kuigi võiks arvata, et ekstreemsed ilmaolud Euroopas panevad turistid lõunamaade asemel Eesti poole vaatama, pole see Aaviku sõnutsi nii lihtne. “Metsatulekahjud ja üleujutused ei haara riike tervikuna, vaid teatud piirkondi. Turist leiab ikka koha, kuhu minna. Eesti trump on jällegi, et meil pole ükskõik mis aastaajal muret ülerahvastatusega. Samuti turundame Eestit kui kestliku turismi sihtkohta, sest kliente, kellele jätkusuutlikkus on oluline, on aina rohkem,” sõnas Aavik.

Mõningal määral mõjutab turismi Vene-Ukraina täiemahuline sõda, kuid vähem kui majanduslik ebakindlus. Euroopa turismikomisjoni viimasest uuringust (september 2023) selgub, et keskmiselt 13 protsenti eurooplastest väldib riike, mida tajutakse sõjale lähedasena. Sama uuringu järgi peab senisest pingelisema eelarve tõttu oma reisiotsust kaaluma ligemale 40 protsenti.

Kõige tähtsam välisturg on Eestile jätkuvalt Soome. “Soomlane on korduvkülastaja, kuid reisib Eestisse praegu majanduslikel põhjustel vähem. Ta jätab ära need reisid, milleks tuleb teha lisapingutusi ja -kulutusi ja Tallinnast edasi liikuda,” selgitas Aavik.

Ent Tallinnast kaugel asuvast Lätist tulnute hulk kasvas mullu peaaegu igas maakonnas. Tugeval tasemel Läti ja siseturistide ööbimine kokku kattis ära selle osa, mille enne sõda tõid Eesti majandusse Vene turistid. “Ka meie uuringud näitavad, et välismaal reisimine ei vähenda Eesti elanike soovi kodumaal ringi vaadata, nii et kogu turismisektoril on põhjust oma inimestele läinud aasta eest tänulik olla,” ütles Aavik.

Turismistatistika

Statistikaameti andmetel peatus majutusettevõtetes 2023. aastal üle 3,43 miljoni turisti, mis ületab 2022. aasta taseme viie protsendi võrra. Mullu suurenes välisturistide arv, siseturistide arv aga vähenes.

Kõige enam tuldi Eestisse Soomest (697 000 inimest) ja Lätist (229 000). Pandeemia-eelset taset ei ole Soome turistide arv veel saavutanud, lätlasi oli aga 2019. aastaga võrreldes neljandiku võrra rohkem. Paljudest kaugematest riikidest, näiteks Saksamaalt, Suurbritanniast, Ameerika Ühendriikidest, tuli mullu rohkem turiste kui 2022. aastal, kuid siiski vähem kui 2019. aastal.

Välisturistidest 83 protsenti peatus detsembris Harjumaa majutusettevõtetes, järgnesid Pärnumaa kaheksa ja Tartumaa nelja protsendiga.

Siseturistidest kõige rohkem ehk kolmandik peatus Harjumaal, 14 protsenti Pärnumaal, 11 protsenti nii Tartumaal kui Ida-Virumaal.

Detsembris pakkus külastajatele teenust 938 vähemalt viie voodikohaga majutusasutust, täidetud oli 44 protsenti tubadest. Ööpäev majutust maksis keskmiselt 49 eurot inimese kohta ehk kolm eurot rohkem kui novembris.

Tagasi üles