Väikelaste raskete nakkushaiguste vastu vaktsineerimine on järsult langenud

Riikliku kava järgi peaks esimesel eluaastal lapsed saama vaktsineeritud tuberkuloosi ja rotaviirusnakkuse vastu ning kolm vaktsiinidoosi difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, B-tüübi hemofiilusnakkuse ja B-viirushepatiidi vastu. Pilt on illustratiivne. Foto: Elmo Riig

Terviseameti andmetel on kaitsesüstimine Eesti laste riikliku immuniseerimiskava vaktsiinidega koroonapandeemia järel järsult langenud. Vaktsineeritus on vähenenud ka Pärnumaal, kus ligikaudu 16 protsenti kaheaastastest lastest on leetrite, mumpsi ja punetiste vastu õigel ajal süstimata jäänud.

Kui veel 2014. aastal ületas laste vaktsineeritus Eestis Maailma Terviseorganisatsiooni soovituslikku 95 protsenti ja püsis 2021. aastani üle 90 protsendi, on viimastel aastatel kaitsepoogitud tunduvalt vähem. Praegu jääb vaktsineeritus sõltuvalt vaktsiinist keskmiselt 73–85 protsendi vahele.

Pärnumaal oli 2023. aasta seisuga kaheaastastest lastest leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritud 84 protsenti ning difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, B-tüübi hemofiilusnakkuse ja B-viirushepatiidi vastu 83 protsenti.

Kaheksa-aastastest lastest kaitsepoogiti õigel ajal difteeria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi vastu 81 protsenti. 14aastastest oli leetrite, mumpsi ja punetiste vastu õigel ajal korduvvaktsineeritud 77 protsenti ning 16aastastest difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu korduvvaktsineeritud 79 protsenti.

Kokku on 2023. aasta seisuga Eestis ligikaudu 25 000 kuni 16aastast last õigel ajal vaktsineerimata jäänud. Ekspertide hinnangul tähendab see suurt ohtu uute haiguspuhangute tekkeks. Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhataja Kärt Sõber tõdes, et laste vaktsineeritus riikliku kava vaktsiinidega oli väikses languses juba enne koroonapandeemiat. “Kuid pandeemia ajal ja selle järel on see järsult langenud. Praeguseks on see jõudnud kriitilise piirini,“ ta.

Eesti perearstide seltsi juhi Elle-Mall Sadraku sõnade kohaselt ei tea ega mäleta enamik lapsevanemaid praegu enam, mida difteeria, teetanus, leetrid või lastehalvatus tähendavad, seetõttu alahinnatakse haiguste tõsidust. „Soovitame kõigil vaadata koos oma perearsti või -õega üle, milliste vaktsiinide tegemine kas pandeemia või mõne muu põhjuse tõttu edasi lükkus või ära jäi ning teha need esimesel võimalusel. Vaadake üle ka enda vaktsineerimised ja vajadusel ajakohastage kaitset,” soovitas Sadrak.

Riikliku immuniseerimiskava eesmärk on tagada laste ja noorukite õigeaegne kaitsepookimine. Selleks hangib riik kõik kavas ettenähtud vaktsiinid. Eestis võimaldatakse tasuta vaktsineerimist lastele ja noortele tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja B-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Täiskasvanuid vaktsineeritakse difteeria-teetanuse vastu iga kümne aasta tagant. Samuti võimaldatakse tasuta gripivaktsiini riskirühmadele, sealhulgas kuni seitsmeaastastele lastele.

Lapsed peaksid saama esimesel eluaastal vaktsineeritud tuberkuloosi ja rotaviirusnakkuse vastu ning kolm vaktsiinidoosi difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, B-tüübi hemofiilusnakkuse ja B-viirushepatiidi vastu. Teiseks eluaastaks peaks laps olema vaktsineeritud leetrite, mumpsi ja punetiste vastu.