/nginx/o/2016/02/15/5048177t1h796c.jpg)
/nginx/o/2024/06/14/16151754t1he58e.jpg)
Lääneranna vallavolikogu otsustas võtta Lihula gümnaasiumi ehitusega seoses 8,2 miljonit eurot laenu pangalt ja üle kahe miljoni järelmaksuna ehitajalt. Volikogu istungil jäi vastuseta opositsiooni küsimus, kui suur on kooliga seotud makse tulevikus, kuna koolimaja tuleb vast loodavalt valla äriettevõttelt turuhinnaga rentima hakata.
Esmalt otsustas Lääneranna volikogu asutada osaühingu Lääneranna Haldus, mis võtab üle kooli ehitusega seotud hankelepingu ja sellega seotud kohustused. Lääneranna Haldus registreeritakse käibemaksukohuslasena ja ehituse käibemaks on selliselt võimalik ehitusmaksumuse osana ajatada. Pikemas perspektiivis viiakse Lääneranna Haldusesse üle kogu vallale kuuluva kinnisvara korraldamine.
Lihulasse kavandatava koolimaja ehitamine läheb hankega saadud pakkumise järgi maksma 11,6 miljonit eurot koos käibemaksuga. Vallal pole siiani õnnestunud saada selle tarvis toetust ühestki riigi korraldatud meetmest. Olemas on vaid 1,5 miljoni euro suhtes leping haridus- ja teadusministeeriumiga ja sellestki on 400 000 eurot juba uue maja projekteerimisele ära kasutatud. Küll kehtib ehitajaga kokkulepe, et 30 protsenti lepingusummast on aega maksta kolm aastat, mis sisuliselt tähendab ehitajalt laenu võtmist. Otsekohe väljakäidava summa suurust kavandab vald vähendada umbkaudu miljoni euro võrra kooliümbruse esialgu tegematajätmise arvelt. Samuti arvestatakse käibemaksuta summadega, just põhjusel, et loodav haldusfirma on käibemaksukohuslane, millel on õigus sisendkäibemaksu tagasi küsida.
Volikogus eelnõu tutvustades teatas vallavanem Ingvar Saare, et jätkatakse toetusmeetmete otsimist, rahastamaks kooli ehitust. Kui neid ei saada, näitab analüüs, et vald suudab ka enda tulude eest ehitada. Ta nimetas, et see pärsib muid investeeringuid, kuid ei tähenda, et vald on kümneks aastaks võimetu midagi tegema. Põhiline koormus langeb vallavanema väitel omavalitsusele kolmele aastale pärast kooli valmimist ehk perioodile 2026–2028. "Sealt edasi oleks meie laenukoormus samas suurusjärgus, mis on praegu," sõnas ta.
Samuti müüb vald Saare teatel oma vara ja kahandab kulusid. Näiteks on Lõpe ja Virtsu koolihoone veel kasutuses. Vallavanem nimetas, et riigil on kavas anda omavalitsustele võimalus tõsta maamaksu. Siiani on Läänerannale maamaksu laekunud umbes 400 000 eurot aastas. Muutub tulumaksu eraldamise kordki ja Lääneranna vald on nende omavalitsuste hulgas, kes raha juurde saavad.
Volinike seast kostis istungil seepeale kriitiline hääl, et väikekoole pidada polnud vallal võimekust, aga sellist laenu teenindada on. Vallavanem teatas, et sellest pole tehtud saladust: kulutusi vähendatakse, et võtta korraga suurem summa laenu kooli ehituse tarvis.
Opositsioonivolinik Andes Hirvela (valimisliit Tegusad Kogukonnad) polnud rahul, et ehitusfirmale hilisemat tagasimaksmist õige nimega ei nimetata, sest see 2,5 miljonit eurotki on sisuliselt laen. Volikogu esimees Armand Reinmaa vastas seepeale, et ehitusettevõtja on teinud pakkumise, et need 30 protsenti saab hiljem tasuda nullintressiga.
Koalitsiooni kuuluv Janar Sõber (Lääneranna valimisliit) meenutas seepeale, et 2009. aastal valminud Lihula lasteaiaga oli üsna samalaadne olukord. Siis tundus ka, et laenu lõpptähtaeg on väga kaugel ja ees ootab põrgu. “2010 ei olnud ühtegi inimest, kes oleks kahelnud selle otsuse vajalikkuses. Kooliga on täpselt samamoodi. Jaa, saabki olema natukene raskem. Maal elamine ongi raske,” pareeris ta.
Volinik Eeva Helme (EKRE) küsimus, et kui suur on laenumaksele lisanduv rent, mida vallavalitsusel tuleb hakata oma loodavale Lääneranna Haldusele maksma, vastust ei saanudki. “Mis rent?” kostis volinike seast. Kuuldus ka väide, et see, kes vallale koolimaja rendib, on valla oma ettevõtte, seega saab rendisumma ise tuletada.
Maksu- ja tolliameti käibemaksuosakonna juhataja Annika Oja teatas Pärnu Postimehele, et on levinud praktika, mille järgi just selleks loodud äriühing ehitab koolimaja või mõne muu kohaliku omavalitsuse tegevuseks vajaliku hoone. Äriühingul on õigus arvestada maha sisendkäibemaks. Kui hoone on valminud, renditakse see omavalitsusele välja, kusjuures rendihinnale lisandub käibemaks. Ta rõhutas, et rendile tuleb anda turuhinnaga. Kui rendisummale käibemaksu ei lisata, on äriühingul võimalik igal aastal teha sisendkäibemaksu ümberarvestuski.
Reinmaa teatas hilisemas vestluses Pärnu Postimehele, et renti ei ole veel paika pandud. Samal ajal lükkas volikogu esimees ümber, et rent on omavalitsusele rahaline lisakoormus, mida otsust langetades ei arutatud.
Aga kui rendisummat pole välja arvutatud, siis pole teada, kui suur koormus vallale lisandub. See võib niisiis päris suur olla? “See võib ka päris normaalne tulla,” teatas Reinmaa.
Võetava laenu suurus on 8,2 miljonit eurot, millest 3,4 miljonit on olemasolevate kohustuste refinantseerimine ja 4,8 miljonit eurot läheb koolimaja ehitusele. Reinmaa kinnitusel saab valla laenukoormus olema maksimaalne võimalik: 80 protsenti. Nimelt suurendas valitsus koroonaajal omavalitsuste laenumäära 60 protsendilt 80ni. Reinmaa kommenteeris Hirvela väidet, et kavandatav laen ei mahu lubatud limiiti, et Hirvela arvestab sisse ka selle kaks ja pool miljonit, mille vald laenab ehitajalt järelmaksu vormis. “Laenukohustus, mida tahetakse võtta krediidiasutustelt, mahub seatud piiridesse,” kinnitas Reinmaa.
Vallavalitsus sai volikogult ülesande kuulutada võetava pangalaenu suhtes välja hange. Reinmaa teatel on finantsasutustelt tausta uuritud ja pangad on valmis pakkumisi tegema.
Mis puudutab maamaksu, siis Reinmaa märkis, et kui riik muudatuse seadusena vastu võtab, tuleb see kindlasti arutlusele.
Lääneranna kooli ehitamise poolt hääletas koalitsiooni esindajate kõrval opositsiooniliige Raul Oberschneider. Ta põhjendas, et Lääneranna lapsed väärivad samuti tänapäevaseid tingimusi ja uue koolimaja ehitamisega antakse signaal inimestele, kes tahavad maale kolida, et meil on nüüdisaegne keskkond. Tema otsus oli kalkuleeritud. Obershneideri arvates tuleb praegu, kui on võimalus, ehitada Lihulasse uus koolimaja, sest olemasolev on halvas seisus.
