Korterelamute kordategemiseks jagub Pärnumaale kuus miljonit eurot

Toetus on mõeldud korterelamu terviklikuks rekonstrueerimiseks, mis hõlmab energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamiseks vajalikke tegevusi hoone vundamendist kuni katuseni. Foto: Meelis Meilbaum

Oktoobri lõpus avab ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus (EISA) korteriühistutele taas korterelamute rekonstrueerimise toetuse taotlusvooru, millega jagatakse laiali 170 miljonit eurot.

Kliimaministri määruse järgi erinevad summad piirkonniti. Jaotuse aluseks on võetud piirkonna korterite arv, kinnisvara hind ja leibkondade sissetulek. Pärnumaa toetuseelarve on kuus miljonit eurot.

Euroopa Liidu tõukefondidest rahastatava toetuse eesmärk on vähendada energiakulusid ja parandada inimeste elamistingimusi üle Eesti.

Toetus on mõeldud korterelamu terviklikuks rekonstrueerimiseks, mis hõlmab energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamiseks vajalikke tegevusi hoone vundamendist kuni katuseni. Üksiku tegevusena on võimalik võtta ette ka küttesüsteemi puudutavad tööd: ühendada kortermaja kaugküttevõrguga või asendada gaasi-, elektri- või ahiküte lokaalset taastuvenergiat kasutava kütteseadmega.

Peale piirkondliku jaotuse suunab kliimaministri määrus üle-eestilise toetuse eelarvet sellegi põhjal, kuidas plaanitakse rekonstrueerida ja millise ehitisega on tegu. 20 miljonit eurot on ette nähtud tehaselise rekonstrueerimise kasuks otsustanud ühistutele ning kümme miljonit naabruskonnapõhiselt rekonstrueerijatele. 20 miljonit eurot suunatakse suurte korterelamute kordategemisse ning kümme miljonit muinsus- ja miljööväärtuslike korterelamute korrastamisse.

Suure korterelamu all peab toetusvooru määrus väljaspool Tallinna silmas vähemalt 100 korteriga maja. Naabruskonnapõhise rekonstrueerimise projektina läheb arvesse vähemalt kaks korraga korda tehtud hoonet.

Tavapärase rekonstrueerimise puhul ulatub toetusmäär 50 protsendini. Toetusmäär on kõrgem sõltumata maja asukohast kuni 17 korteriga või kultuuriväärtuslike majade, tehases valmistatud elementidega rekonstrueerimise ja lifti ehitamise korral, ulatudes kuni 70 protsendini.

Määruses on võrreldes varasemaga veel muudatusi. Näiteks saavad seekordses voorus ka riigi ja omavalitsuste omandis olevate korteritega majad toetust taotleda. Veel on tingimustes tähelepanu pööratud ligipääsetavuse nõuetele, samuti ühistutel mahukaid rekonstrueerimisprojekte ellu viia aitavate tehniliste konsultantide pädevusele ja sõltumatusele. Peale selle on ühistutel uuendusena võimalus taotleda, et riigihangete registris korraldaks ehitushanke EISA, mitte tehniline konsultant nagu seni.

“Renoveerimine on vajalik hoonete süsinikujalajälje vähendamiseks, kuid ühtlasi aitab inimestel kokku hoida kommunaalkuludelt. Kortermajade renoveerimine on ühistutele suur investeering, mis parandab oluliselt elanike heaolu. Selleks, et kaua oodatud toetus jõuaks riigi igasse nurka ja Eesti inimesed saaksid elada kvaliteetsetes ja soojapidavates kodudes ka suurtest linnadest väljaspool, pöörame seekord erilist tähelepanu toetuse regionaalsele jaotusele,” ütles taristuminister Vladimir Svet.

Taotlemine toimub riigi tugiteenuste keskuse hallatavas e-toetuse keskkonnas. Taotlusvoor avatakse esmaspäeval, 28. oktoobril kell 10. Taotlusi saavad ühistud esitada kuni eelarve ammendumiseni, kuid mitte hiljem kui tullu 1. oktoobrini.

Lisainfo tingimuste kohta on saadaval korterelamute rekonstrueerimistoetuse veebilehel.