/nginx/o/2015/01/02/3650467t1hd276.jpg)
/nginx/o/2024/10/10/16408960t1h6825.jpg)
Pärnu jõel Kesklinna sillast mere poole jääval lõigul paatidest uimelisi veest välja meelitavad kalamehed on ajanud närvi mustaks ülejäänud jõe peal liikujatel, mistõttu hakkasid mõni aeg tagasi levima jutud, et sadama akvatooriumis võidakse paadist kalapüük ära keelata.
Millest sellised kuuldused liikvele läksid, ei oska öelda ei kalamehed, jahtklubi ega ka sadama esindajad. Olukordi, kui sadama akvatooriumis liikujad üksteist vahel pika pilguga saadavad ja vahel mõni mees teistele liiklejatele mõne krõbedama sõna ütleb, tuleb aeg-ajalt ette. Seda tunnistavad kõik.
“Kalamehi on palju ja seal liiguvad ka purjetajad. Kui mõni mees ei saa aru, et kõik peavad jõele ära mahtuma, tekivadki hõõrumised,” tõdes jõele kalastusreise korraldav Taavi Holter, kelle sõnutsi viibib tipp-päevadel sillast muulide poole umbes poolsada paati, mis sobiva püügiplatsi peal ankrusse jäävad.
Holtri sõnutsi tekivad konfliktid peamiselt seetõttu, et kalamehed, kes jõel liikumise reegleid ei tunne ega ole kursis Pärnu sadama ja jahtklubi eeskirjaga, segavad jahtide liikumist. Probleeme on olnud kolmapäevaõhtuti toimuvate kesknädalaringi sarivõistluste ajal. Laste purjetamistreeningute ajal taanduvad paadimehed treenerite jutu peale sportimiseks mõeldud alalt.
“See ei ole suur probleem: enamik paadimehi ei sega laevade ja jahtide liiklust, aga mõni ei pea reeglitest kinni,” ütles Holter.
Nende mustade lammaste tõttu ongi jutud sadama akvatooriumil paadist kalapüügi keelamiseks üles kerkinud.
Pärnu jahtklubi tegevjuht Raiko Lehtsalugi tunnistas, et intsidente jahisõitjate ja kalameeste vahel on ette tulnud, aga nii hull asi ei ole, et kalapüügi selle pärast jõel keelama peaks.
