Algas uus linnuaasta: kormoran oli Euroopas välja suremas

Kormoranid tunnevad end Pärnu jões Tindisaarte ümbruses väga koduselt. Foto: Urmas Luik

Eesti ornitoloogiaühing valis alanud aasta linnuks kormorani, rahvakeeli karbase. See kalatoiduline lind on viimastel aastatel äratanud omajagu tähelepanu. Liigi arvukuse kasv Eestis on tekitanud rea küsimusi tema päritolu ja toitumise ning ökoloogilise mõju kohta.

Kormoran on kohanemisvõimeline liik, kes elutseb Austraaliast Gröönimaani nii jõgede-järvede ääres kui rannikul. Enamasti tuntakse lindu tema efektse puhkeasendi – püstise keha ja laialisirutatud tiibade järgi. Tihtipeale sellega teadmised piirduvad. Sestab on tänavu sobilik iselaadi tiivulisega lähemalt tuttavaks saada, valgustamaks seni varju jäänud tahke kormoranide rollist toiduahelas, ja toomaks selgust temaga seotud eksiarvamustesse.

Kaladest toituvad kormoranid pistavad iga päev pintslisse 300–400 grammi merehõbedat, see teeb meele mõruks kaluritel. Foto: Urmas Luik

Üks selliseid on arusaam, et karbas on võõrliik, kes levinud Läänemerele hiljuti. Eesti ornitoloogiaühingu linnukaitse spetsialist Kunter Tätte selgitas, et kormoran ei ole meil võõrliik, vaid loodusliku päritoluga rändne pesitseja. "Sajandeid kestnud vaenamine viis liigi Euroopas väljasuremise äärele. 1979. aastal võeti karbas Euroopa Liidus kaitse alla, misjärel populatsioon kosus jõudsalt," selgitas Tätte.

Sajandeid kestnud vaenamine viis liigi Euroopas väljasuremise äärele.

 

Kunter Tätte, Eesti ornitoloogiaühingu linnukaitse spetsialist

"Liigi arvukuse kiirele taastumisele aitas kaasa putukatõrjevahendi DDT keelustamine ja kormoranile toiduks sobivate väikesemõõduliste kalade ebaproportsionaalselt suur hulk kohalikus kalakoosluses." Linnuekspert rõhutas, et kormorani käekäik on Läänemere ökoloogilise seisundi omamoodi indikaator. "Eutrofeerumine, kliima soojenemine ja röövkalade ülepüük on loonud kormoranile hea kasvupinnase," lisas ta.

Kalameeste arvates on kormoranide arvukus üle piiri läinud ja seda tuleks reguleerida. Foto: Urmas Luik

Kormorani aasta algas temast tehtud fotode kogumisega. Karbasejäädvustusi saab saata kogu aasta jooksul aadressil eoy.ee/fotoannetus. Kevadel valmib piltidest rändnäitus, toimuvad ettekanded ja vaatlusretked, samuti on kavas käivitada kormoranikaamera.

Aasta linnu ja tema tegevusega saab end põhjalikumalt kursis viia veebilehel eoy.ee/kormoran ja ornitoloogiaühingu Facebooki lehel. Kormoraniaastale tõmmatakse joon alla suure linnuõhtuga.

Ühiskonnas pole ühest arvamust, kas kormoranid on head või halvad. Foto: Urmas Luik

Eesti ornitoloogiaühing on aasta lindu valinud 1995. aastast: kormoran on 31. aasta lind. Aasta tiivulise valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ja aidata kaasata loodushuvilisi tema uurimisse ja kaitsesse. 2024. aastal tunnustati aasta linnu teavituskampaaniaid riikliku teaduse populariseerija auhinnaga.