/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
/nginx/o/2025/01/17/16601423t1h3190.jpg)
Pärnumaa tööealistest ei tuleks sissetuleku kadumise korral üle kuu toime viiest inimest kaks. Enam paistab see tendents silma nooremaealiste seas.
Suur osa elanikest säästab liiga vähe
LHV panga tellitud Kantar Emori uuringust selgus, et 41 protsenti Pärnumaa tööealistest elanikest ei tuleks sissetuleku kadumisel toime üle kuu.
Ehkki uuringu kohaselt peab rahakogumist oluliseks enamik pärnumaalasi, säästab ligikaudu 70 protsenti vastanutest alla kümnendiku sissetulekust. "Paraku muudab vähene säästumäär Eesti elanikud ootamatuste suhtes väga haavatavaks," hoiatas LHV investeerimisteenuste juht Sander Pikkel, kes tõdes, et lõhe inimeste hoiakute ja tegeliku finantskäitumise vahel suureneb.
Suurim rahaline ebakindlus valitseb Pärnumaal 25–34aastaste noorte seas, kellest koguni 78 protsenti tuleks sissetuleku kaotamise korral toime kõigest kuu. Seevastu 35–49aastaste puhul on vastav näitaja 44 protsenti ja üle 50aastaste vanuserühmas 15 protsenti.
Rahaline puhver on oluline, et suurendada valmisolekut ootamatute väljaminekute katteks, olgu põhjus tervisekulud, koduremont või töökaotus.
Sander Pikkel, LHV investeerimisteenuste juht
/nginx/o/2025/01/17/16601424t1h7b33.jpg)
Pikkel soovitab turvatunde kasvatamiseks luua meelerahufondi, millest vajadusel katta vähemalt kolme kuu kulutused. Uuringust tuli välja, et kolm kuud või kauem saaks säästude najal hakkama veidi üle kolmandiku Pärnumaa tööealistest. "Rahaline puhver on oluline, et suurendada valmisolekut ootamatute väljaminekute katteks, olgu põhjus tervisekulud, koduremont või töökaotus," selgitas pangatöötaja. "Meelerahufond aitab keerulises olukorras vähemalt lühikeseks ajaks säilitada harjumuspärase elukorralduse."
Viimaste aastate elukalliduse kiire tõus on Eesti elanike sääste tunduvalt vähendanud. Samal ajal on Pikkeli arvates visad kaduma säästmise ja investeerimisega seotud müüdid. "Regulaarsed ja automatiseeritud sissemaksed meelepärasesse kogumislahendusse on üks tõhusamaid viise enda tulevikukindlust kasvatada," ütles Pikkel ja lükkas ümber müüdi, et investeerimisega tasub alustada üksnes siis, kui rahakott on paks.
"Tegelikkus on vastupidine. Enamasti on mõistlik algust teha just väikeste summadega, et hankida kogemusi ja õppida. Investeerimise puhul on pikaajalise edu vundament ja hea ennustaja säästmisharjumuse kujundamine. Järjepidevus on rahalise kindlustunde kasvatamise võti," rõhutas Pikkel ja lisas, et mugavate ja turvaliste kogumislahenduste hulk on Eestis suur. "Kindlasti leiab igaüks endale laiast valikust sobiva."