/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
/nginx/o/2025/03/31/16747883t1hddb3.jpg)
Tervise arengu instituudi (TAI) uuringust selgus, et eestlased kaotasid 2023. aastal haiguste, vigastuste ja enneaegse surma tõttu 424 044 eluaastat. Pärnumaalaste kaotatud eluaastad 1000 elaniku kohta on riigi keskmisest suuremad, niisiis on siinne rahvas keskmisest haigem.
TAI uuring "Eesti rahvastiku haiguskoormus 2023. aastal" aitab mõista, millised haigused ja vigastused mõjutavad elanike tervist kõige enam ning millised neist põhjustavad enneaegset surma. Tervisekaotus ehk haiguskoormus kirjeldab lõhet rahvastiku parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel.
Maakonniti on haiguskoormuses suured käärid. Piirkondades, kus on madalam haridustase ja sissetulek ning suurem tööpuudus, võib täheldada rahvastiku suuremat tervisekaotust. Eesti keskmine on 309, kuid Pärnumaal on kaotatud eluaastaid 1000 elaniku kohta 329. Riigi keskmisest on see näitaja väiksem Tartu, Harju ja Rapla maakonnas, kõige suurem aga Hiiu maakonnas: 409 eluaastat 1000 elaniku kohta.
Tervelt elatud aastaid on kogu riigis aastaid vähendanud peamiselt vereringeelundite haigused (35%) ja pahaloomulised kasvajad (17%). Meestel ka vigastused ja mürgistused (10%) ning naistel lihasluukonna- ja sidekoehaigused (7%).
Piirkondades, kus on madalam haridustase ja sissetulek ning suurem tööpuudus, võib täheldada rahvastiku suuremat tervisekaotust.
Nii mehed kui ka naised on kaotanud enim eluaastaid kõrgvererõhktõvele (mehed 31 583 ja naised 47 249 eluaastat), südame isheemiatõvele (mehed 14 562 ja naised 11 960 eluaastat) ning ajuinfarktile (mehed 8358 ja naised 10 494 eluaastat). Samuti kerkib meeste puhul esile maksatsirroos (7381 eluaastat) ja naistel osteoartriit (6968 eluaastat).
Vanuseti ja sooti tervisekaotuse põhjused erinevad. Imikute ja alla viieaastaste laste puhul on need kaasasündinud väärarendid, südame väärareng, madal sünnikaal ja keskkõrvapõletik. Tüdrukutel veel sünnitraumad ja muud sünniperioodi haigusseisundid ning poistel liiklusvigastused ja alumiste hingamisteede ägedad põletikulised haigused.
Viie- kuni 14aastased lapsed kaotavad enim eluaastaid kaasasündinud väärarendite, muude neuropsühholoogiliste seisundite ja astma tõttu. Peale selle on tüdrukute tervisekaotuse põhjused alumiste hingamisteede ägedad põletikulised haigused, liiklusvigastused ja nägemishäired ning poistel luumurrud, halvatus ja epilepsia.
15–24aastastel põhjustavad tervisekaotust peamiselt ärevushäired ja enesetapp või selle katse. Naistel ka depressioon, muud healoomulised kasvajad, aneemia ning mürgistused, meestel aga mürgistused, kukkumised, liiklusvigastused ja epilepsia.
25–44aastastel põhjustavad tervisekaotust on nii meestel kui ka naistel ärevushäired, mürgistused, maksatsirroos ja kõrgvererõhktõbi. Naistel ka muud healoomulised kasvajad ja depressioon, meestel aga enesetapp või selle katse ning muud südamehaigused.
45–64aastastel meestel ja naistel on peamised tervisekaotuse põhjustajad kõrgvererõhktõbi ja maksatsirroos. Naistel veel osteoartriit, rinnavähk, lipoproteiinide ainevahetuse häire ja ärevushäired, meestel aga südame isheemiatõbi, aju verevarustuse häired, sealhulgas ajuinfarkt, kopsuvähk ja mürgistused.
65–84aastaste meestel ja naistel põhjustavad tervisekaotust enim kõrgvererõhktõbi, südame isheemiatõbi, aju verevarustuse häired ning südamepuudulikkus. Naistel ka osteoartriit ja katarakt, meestel aga kopsu- ja eesnäärmevähk.
85aastaste ja vanemate peamised tervisekaotuse põhjused on seotud vereringeelundite haigustega. Suurimad süüdlased on kõrgvererõhktõbi, südame isheemiatõbi, aju verevarustuse häired, südamepuudulikkus ning muud südamehaigused. Naistel aga dementsussündroom ning meestel eesnäärmevähk.
