Kuigi esimesed patrullsõidud Pärnu vetel on sel kevadel juba tehtud, võib siinse navigatsioonihooaja ametlikult avatuks lugeda eilsest, kui Lääne prefektuur laskis vette viimased neli talvepausilt tulnud alust.
Veepolitseil algas navigatsioonihooaeg
18. mai 2012, 09:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile sadamakail mootorpaatide vettelaskmist jälginud Lääne prefektuuri piiriturvalisuse talituse juht Erki Timusk ütles, et üks neljast alusest jääb Pärnusse, ülejäänud suunduvad Ruhnu, Kuressaarde Roomassaare ja Hiiumaale Lehtma sadamasse.
Peale mootorpaatide on kordonite käsutuses muid suuremaid ja väiksemaid veesõidukeid, mis juba veele läinud või seda kohe-kohe teevad.
Esimesed sõidud tehtud
Et harrastusmeresõitjad on oma jahid-kaatrid samuti vette saanud, on veepolitsei kaatril Meri-Liis esimesed sellekevadised patrullreidid merel ja jõel seljataga.
Kahjuks on üht-teist avastatud.
“Oli nii registreerimata väikelaevu kui neid, millel polnud kaasas nõuetekohast päästevarustust,” sõnas Timusk.
Veepolitsei igapäevatööde hulka kuulubki väikelaevajuhtide ja suuremate aluste kontrollimine, veeürituste alade turvamine ja üldine mereturvalisuse tagamine. Vajadusel abistatakse mootoririkke tõttu hätta jäänud veesõidukeid.
Mullu oli enim muret päästevahendite kasutamise, õigemini nende puudumisega.
Samuti jättis soovida ujuvvahendite tehniline seis.
“Mootoririkked on päris sagedased,” tõdes Timusk. “Ja pahatihti ei võeta merele minnes küllaldaselt kütust kaasa. Kui see lõpeb, ei tea inimesed oma asukohta, sest ei oska navigatsiooni- ega sidepidamisseadmeid kasutada, või on alused seadmetega kehvalt komplekteeritud.”
Ka ülearu suures joobes olek läheb meresõidueeskirja rikkumise alla. Merel võib laevajuhi veres olla alkoholi 0,8 promilli. Just nimelt “võib”, sest piiriturvalisuse juhi soovitust mööda oleks mõistlik veele sõitma minna ikka täiesti kainena.
2011. aasta arvudes
Seda enam, et mullune navigatsioonihooaeg oli Lääne prefektuurile üks traagilisemaid. 2011. aastal toimus siinse prefektuuri vastutusalas 72 otsingu- ja päästeoperatsiooni. Hukkus või jäi teadmata kadunuks kaheksa inimest.
“Nende kaheksa seas olid nii joobes peaga sadama akvatooriumis uppunud kui teadmata kadunuks jäänud supleja. Mäletatavasti hüppas Riia–Stockholmi reisilaevalt üks inimene vette, oli ka lõbusõidualuste kapteneid, kes ei kasutanud turvavarustust ja teadmata ajal ja kohas merre kukkusid ning kadunuks jäid,” meenutas Timusk.
Pärnu maakonnas juhtus mullu kõige traagilisem veeõnnetus jaanuaris, kui mootorsaani juht jäälahvandusse sõitis ja hukkus.
Kokku sattus möödunud aastal Lääne prefektuuri piirkonnas vee peal ohuolukordadesse 153 inimest.