Rannahoone talvemurtud tugipostid remonditi

Andrus Saveljev lõpetas neljapäeval Pärnu rannahoone terrassipostide remondi ja sõitis tagasi koju Tallinna. Teisel pildil on näha ühe tugiposti olukord kevadel, enne ekspertiisi ja remonti. Foto: Ants Liigus

Kevadel avanes Pärnu rannahoone juures hirmutav pilt: merepoolse teise korruse terrassi postide betoonmantel oli pragunenud, kohati oli betoon varisenud lahmakatena, nii et nähtaval oli roostevõetud raud, millele toetub terrassi katus.

Rannahoone raudbetoonpostide seisundit hindas Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ.

Ehitustehniline ekspertiis jõudis Pärnu linnavalitsusse 1. juunil.

“Ülevaatuse käigus uuriti kõiki kahjustatud tugiposte,” ütles Pärnu linnavalitsuse muinsuskaitse peaspetsialist Liina Hansen.

Eksperdid leidsid, et tugipostide kandevõime on hea, mistõttu puudub vajadus neid sihilikult tugevdada, küll nõuavad postid remonti ja raudarmatuuri nähtavale ilmunud osad korrosioonitõrjet.

Linnavalitsuse kinnitust mööda usaldati remont Hausers Grupp OÜ-le tähtajaga 18. juuni.

Lagi laguneb

Tugipostide remondi läinud neljapäeval lõpetanud Innecto OÜ ehitusmehe Andrus Saveljevi sõnade kohaselt puhastas ta katusealused kaheksa posti pragunenud betoonist, eemaldas raudarmatuurilt rooste, tegi korrosioonitõrje ja taastas postide algse nelinurkse väljanägemise.

Saveljevi arvates tuleks noorendada terrassi katustki, seda nii teise kui esimese korruse merepoolse terrassi kohal, sest seal on pragunenud kohti, kust võib tükke pudeneda, halvemal juhul allolijaile pähe.

“Terrassi lage üle käia pole mulle ülesandeks tehtud,” ütles Saveljev, kes elab Tallinnas ja nüüd Pärnust kodulinna tagasi sõitis. “Raudarmatuur osutus korrosioonikihile vaatamata tugevaks ega nõudnud väljavahetamist. Varisemisohtu siin polnud.”

Oodata on jätkutööd

Ehitustehniline ekspertiis nägi muu hulgas ette ennetavad meetmed uute pragude tekkimise vastu ja korrosiooni tõkestamiseks.

Hansen sõnas, et ennetustöö kohta pole talle veel teavet esitanud Transcom Vara, mille kasuks seadis Pärnu linnavalitsus 1997. aastal rannahoone hoonestusõiguse aastani 2041 ja millel lasub maja hoolduskohustus.

“Muinsuskaitseseadus kohustab mälestist järjepidevalt hooldama ja vajadusel remontima,” rõhutas Hansen. “Seepärast on jätkutöödena tarvis kinni pidada ekspertiisis esitatud ennetusmetoodikast. Pärnu linnavalitsus eeldab, et edaspidi suhtub hoonestusõiguse omanik vastutusrikkamalt mälestisse, mis tema valdusesse on antud.”

Pärnu rannahoone (ametlikult Rannakohvik, Ranna puiestee 3) on arvatud 20. sajandi väärtarhitektuuri kaitsva üleilmse organisatsiooni DOCOMOMO nimekirja funktsionalistliku ehitusstiili väljapaistvaima näitena Eestis ja on mälestisena riikliku kaitse all. Hoone on ehitatud 1938. aastal Olev Siinmaa projekti järgi.