Tiina Männik: Üha rohkem koguneb töövõimetuse esmataotlejaid

Pärnu pensioniameti direktor Tiina Männik. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Suur madin, kes pensionäridest saab tasuta kojukande ja kes peab oma pensioni kättetoomise eest ise maksma, on pensioniametile möödas. Pärnumaa 26 296 pensionärist tuuakse riigi kulul pension koju 1470 inimesele. Ise maksab kojukande eest 1712 ja raha teise isiku arvele laseb kanda 905 inimest.

Pärnu pensioniameti direktor Tiina Männik, teie majja jookseb kokku niipalju probleeme, et pisut raske on uskuda vaikusesse pärast tormi. Mõni probleem teil ikka on?

Tõsi, on probleeme, mis käivad meie tööga kaasas. Näiteks halveneb inimese tervis ja ta ei saa enam oma pensioniraha järele minna. Meie ülesanne on nüüd uus esitatud avaldus üle vaadata, kontrollida esitatud põhjusi ja uus otsus teha. Selline protsess on pidev.

Kahju, et pensioni kojukannet riigi kulul saavad taotleda ainult tööealised sügava puudega inimesed, raske liikumispuudega aga mitte, sest neile seadus ei laiene. Raske liikumispuudega tööealised vajaksid hädasti sama abi. See on üks valus koht ja valus probleem. Seadus võiks laieneda liikumistakistusega tööealisele inimeselegi. Me oleme sellise ettepaneku teinud, praegu aga peame pidevalt inimesele selgitama, miks talle riigi kulul raha koju tuua ei saa. Neid inimesi ei ole palju, Pärnu maakonnas oleme viiele ära ütlema pidanud.

Ikka on huvi tuntud, kuidas väikesaare vanur oma raha kätte saab?

Kihnus on olemas postipank ja neile, kes tervislikel põhjustel seda kasutada ei saanud, viiakse raha riigi kulul koju. Manija saarel puudub pangateenuse võimalus ja enamik avalduse esitanutest omas õiguse tasuta kojukandele.

Kõige rohkem on meil probleeme mereäärsete küladega, kus tuleb kasutada sotsiaaltöötajate nõuandvaid arvamusi. Ja need, kel liikumistakistus või kes elavad hajaasustusalal, kus pangateenus raskesti kättesaadav, saavadki tasuta kojukande.

Pensionäre ja pensionieelikuidki erutab alati pensionide erinevus. Kui väike on Pärnumaal kõige väiksem pension ja kui suur kõige suurem?

Kõige väiksem on pension ikka sel inimesel, kel pole tööstaaþi. Ta saab rahvapensioni ja selle määr on praegu 1913 krooni. Keskmine vanaduspension Pärnumaal selle aasta 1. jaanuari seisuga on 4392 krooni, aga eelmisel aastal oli see 1. jaanuari seisuga 3571 krooni. Üks suuremaid vanaduspensione Pärnumaal on 10 000 krooni - pensionisaaja on kõrget sotsiaalmaksu maksnud. Selliseid on vaid mõni üksik. Represseeritute pension jääb 6000 krooni ringi. Eripensionide suurused sõltuvad ametipalgast ja eriseadustest, ulatudes 7000 kroonist 35 000 kroonini.

Noored peredki käivad toetusraha järel. Kas on tunda, et nende ellu on tekkinud rohkem ebakindlust?

Hea, et riik maksab vanemahüvitist, et on olemas peretoetused. Aga pensionärid on kindlasti rohkem kindlustatud kui noored pered, arvestades eriti seda, et just noored kaotavad koondamistega töökohti. Noortel on mure ja paljud käivad enne lapse sündi meie klienditeenindusest uurimas, kui suur tema vanemahüvitis võiks tulla. See näitab muret, mis olemas. Ja tundub, et töövõimetuse esmakordselt taotlejaid on üha rohkem, põhjuseks stress ja meie ümber toimuv, mis tervise viib.

Vahetus sotsiaalminister. Mida Hanno Pevkur peaks teie meelest tähelepanu keskmesse võtma?

Minister Pevkur ütles ise juba välja, et töötute ja tööhõiveprobleemidega tuleb tegelda ja kõik sellega kaasneva on ta võtnud prioriteediks.