Säästetakse nii lilledelt kui lipuvarrastelt

Pärnu Ülejõe gümnaasium Foto: Urmas Luik

Et Pärnu Koolide Sihtasutuse põhiülesanne on majandada oma hallatavaid koolihooneid, puudutavadki sihtasutuse kaudu tehtavad kärped peaasjalikult majandamiskulusid, mitte lähetus-, koolitus-, õppevahendite või muid niisuguseid kulutusi, mille kärpimise eest kannab hoolt linnavalitsus.

Kõigi sihtasutuse halduses olevate koolide ehk Koidula, Ülejõe, Hansa- ja ühisgümnaasiumi ning Vanalinna põhikooli puhul hoitakse kokku nii kinnistute, inventari kui rajatiste majandamiskuludelt.

Tule, jumal, appi!

Lahtiseletatult hõlmavad kinnistute majandamiskulud soojusenergiat, elektrit, kulutusi veele ja kanalisatsioonile, korrashoiu- ja remondimaterjale. Peale selle haljastusmaterjale, lilli kooli dekoratsiooniks, tulekustutusvahendeid, lippe ja lipuvardaid, uksesilte. Samuti korrashoiuteenuseid, nagu näiteks aknapesu, põrandate hooldamine, prügivedu, haljastamine, porivaipade vahetus või lumetõrje. Siia kulurühma kuuluvad veel valveteenused, remont, restaureerimine ja lammutamine.

Rajatiste majandamiskulud on näiteks spordiväljakute igakuine hooldus ja lumekoristus.

Koolide sihtasutuse juhatuse esimehe Margus Tammekivi väitel on linnavalitsuse seisukoht, et kütte ega elektri arvelt koolides kokku hoida ei tohi. “Ent kui jumal annab ja ilmad soojad on, tekib ehk sealgi ülejääk,” avaldas Tammekivi lootust raskel ajal kõigevägevam oma poolele saada.

Inventari majandamiskulude alla kuuluvad tööriistade ja seadmete hooldus, remont ja inventar ise, samuti elektriliste tööriistade ning köögi- ja sanitaarseadmete korrashoid.

Peale eelnimetatu hoitakse Vanalinna põhikoolis, ühis-, Ülejõe ja Koidula gümnaasiumis kokku sõidukite ülalpidamise ja töömasinate-seadmete majandamiskuludelt.

Ülejõe gümnaasiumis on plaanitud 11 300kroonine kokkuhoid meditsiini- ja hügieenikuludeltki. Tammekivi selgitusel arvutas sihtasutuse palgal kinnisvarahaldur välja möödunudaastase rahakulu WC-paberile ja selle põhjal leitigi, et neid kulutusi on võimalik vähendada.

See ei tähenda Tammekivi kinnitusel, et koolid jääksid tualettpaberita või saaksid seda vähem kui vaja. Küll peaksid õpilased ja õpetajad hoiduma paberi sihipäratust kasutamisest. Näiteks teab Tammekivi juhtumit, kui terve tualettpaberirull oli mässitud ümber poti jala. “Inimesed peavad aru saama, et kõiki asju tarvitavad nad tõesti nii palju, kui on hädapärast vaja,” pani Tammekivi südamele.

Ühisgümnaasiumis ja Vanalinna põhikoolis hoitakse kokku tööriietuseltki. Tammekivi selgitusel on sihtasutus püüdnud oma töötajatele muretseda tööle ja aastaajale kohaseid rõivaid nagu kitlid, joped ja tunked. Nüüd aga tuleb läbi ajada olemasolevaga. “Kindaid loomulikult ostame,” lubas ta.

Kõigilt vastavalt võimalusele

Sihtasutusele andis kärpekava koostamisel nõu kaks kinnisvarahaldurit, nii saab Tammekivi väitel uskuda, et kärbitakse tõepoolest sealt, kust on võimalik, mitte umbropsu või “kõigilt võrdselt” printsiibil. “Meil on ülevaade iga kooli vajaduste ja võimaluste kohta,” kinnitas ta. Lisades, et arvutused on siiski esmased ja kinnitamata.

Summaarselt tabaks koolide sihtasutuse majanduskulude kärbe kõige valusamalt Koidula gümnaasiumi, mille majandamiseks plaanitud 3,56 miljonist võetakse praeguste plaanide järgi maha 900 000 krooni.

Koidula gümnaasiumi direktori Rein Egloni sõnutsi osati Koidula-koolis kokku hoida juba enne sihtasutuse loomist ja kui vaja, hoitakse praegugi.

“Ega meil see maja ole nii hirmus käest ära, et kui aasta või paar eriti midagi ei tehta, juhtub midagi katastroofilist. Õppevahenditega oleme küllalt hästi varustatud, maja on korras, nii et peame üle elama selle raske aja,” ei lase koolipapa end verest välja lüüa.