/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
/nginx/o/2025/04/17/16784823t1h6af2.jpg)
Pärnu linnavolikogu lubas osalt täiskasvanute varjupaika kasutavatelt inimestelt alates 1. juunist tasu võtta, et innustada neid kiiremini iseseisvat elu alustama.
Varjupaigateenuse hinna ja tasu maksmise erisused kehtestab linnavalitsus. Linnavalitsusel on kavas hakata tasu võtma inimestelt, kes kasutavad varjupaika üle kolmel ööl aastas. Tasu suurus sõltub sellest, kas inimese rahvastikuregistrijärgne elukoht asub Pärnu linnas või väljaspool Pärnu linna ja tema osavaldu.
Et abivajaja ei jääks rahapuuduse tõttu teenuseta, teeb omavalitsus kindlaks, kui palju inimesele osutatav teenus maksab, kui palju on ta ise võimeline teenuse eest tasuma ning kas ja kui suur osa teenuse hinnast tuleb omavalitsusel võtta enda kanda.
Linnavalitsuse meedianõunik Teet Roosaar selgitas, et kui Pärnu linna või mõnesse tema osavalda sisse kirjutatud varjupaigakasutajal sissetulek puudub või on ainus sissetulek toimetulekutoetus, siis ta tasu maksma ei pea. Sissetulekuga varjupaigakasutaja tasu suurust määrates hakatakse võtma arvesse kohtutäituri kinnipidamisi ja kulutusi hädavajalike teenuste või kauba saamiseks (retseptiravimid, abivahendid, visiiditasu). Kui inimese sissetulek on piisav, tuleks tal praeguse kava kohaselt ööbimiskorra eest tasuda kuni neli eurot arvestusega, et ühe kuu esmavajaduste katteks jääb kätte toimetulekupiiri suurune summa.
/nginx/o/2025/04/17/16784824t1hccda.jpg)
Väljaspool Pärnu linna või osavaldu elav varjupaiga kasutaja hakkaks tasuma iga ööbimiskorra eest üheksa eurot. Kui tal ööbimise eest tasumiseks raha pole, lepitakse teenuse eest tasumine kokku tema elukohajärgse omavalitsusega. Tasuta osutatakse varjupaigateenust vältimatu abina neile, kes satuvad sinna lühikeseks ajaks ja viibivad seal alla kolme päeva aastas.
Veebruaris kasutas varjupaigateenust 45 inimest. Neist 33 sai töövõimetoetust või pensioni. Arvestades, et kindla elukohata inimestel on võimalik munitsipaaleluruumi üürida, lubas volikogu varjupaiga teenuste eest tasu võtta. Linna pressiteates on loetletud, et säärase teenuse eest võetakse tasu ka paljudes teistes omavalitsustes, näiteks Tallinnas, Viljandis, Haapsalus, Türil, Jõgeval, Tartus, Kuressaares, Rakveres ja Jõgeval.
Roosaar toob esile, et varjupaik pole üksnes paik, kus ilma elukohata inimestele tagatakse voodikoht. Peale ööbimiskoha saavad elanikud seal ennast ja oma pesu pesta, hoiustada isiklikke asju lukustatavates kappides, hoida oma riideid ja jalatseid hoiuruumis, saada vältimatu abina rõivaid või jalatseid riidelaost, kord nädalas saunas käia, saada meditsiinitöötajalt abi ning sotsiaaltöötajalt abi ja nõustamist. Päevakeskuse ruumides on võimalik televiisorit vaadata, raamatuid lugeda ja toitu valmistada. Kõik need võimalused sisalduvad 9–18 avatud päevakeskuse ja 18–9 avatud öömaja hinnas, kõigi teenusega kaasnevate kulude eest on seni tasunud Pärnu linn oma eelarvest.
Abilinnapea Riido Villupi sõnul on varjupaigateenus täisealisele inimesele oma olemuselt vältimatu sotsiaalabi ja varjupaik peaks olema abivajajale ajutine peatumiskoht, kuniks ta kõrvaltoe abil omale taas elukoha leiab. "Pärnu linn pakub kõrvaltoeks nii sotsiaalnõustamist, ajutisi elamispindu ja tugiisikut kui ka lisatoetusena makstavat elukoha vahetusega kaasnevate kulude kompenseerimist kuni 500 eurot aastas," märkis Villup. "Viimastel aastatel on varjupaigas alaliselt peatuvate inimeste arv pea kahekordistunud, aga huvi soodsaid munitsipaalelupindu saada on endiselt leige. Seetõttu oleme otsustanud nõustamise kõrval kasutada nii-öelda sotsiaalset nügimist, et mõjutada abivajajaid tarvitama neile sobivamat sotsiaalteenust ning valmistada neid ette elamispinna leidmiseks üüriturult."
Täiskasvanute varjupaik asub alates 2003. aastast Suur-Posti 18b. Linnale kuuluvad ühiselamu tüüpi eluruumid, kus on võimalik iseseisva eluga uuesti alustada, asuvad Lai 17 ja Liiva 8d.
