Eesti ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga seisab selle eest, et sõlmitud kokkulepped peaksid, tööandjad ja valitsus aga üritavad töötajatega trikitada.
Harri Taliga: Praeguses olukorras pole kiireid lahendusi
Olukord on selline, et korraga on ühte punti pandud rida eri teemasid. Peaminister tuli välja ettepanekuga lükata edasi töötuskindlustuse leppe jõustamine nende sätete puhul, mis tagaksid töötule suurema töötushüvitise. Siis ütlesin mina, et kuna tegemist on tervikuga, ei ole me sellega nõus, kuna tööandjad võidavad ja töötajad kaotavad. Olime nõus koondamiskorra muutmisega vaid juhul, kui veidi väiksemat hüvitist kompenseerib suurem töötuskindlustuse hüvitis. Tollal said kõik aru, et tegemist on tervikuga, kus üheta pole teist.
Läbirääkimised kestsid kaua ja ühel hetkel ütles justiitsminister Rein Lang, et kui kokkulepet ei tule, läheb eelnõu valitsusse nii, et koondamishüvitised ja töötuskindlustused jäävad samaks, aga ülejäänud seadus läheb. Kuna pooli tuleb kohelda võrdselt, ei saa jõustada seda osa seadusest, mis on kasulik tööandjale, ja jätta jõustamata teine osa, mis kaitseb töötajat.
Töötukassa olukord on kaudselt seotud töölepinguseadusega. Töötukassa seis tuleneb tööpuuduse epideemiast ehk varud vähenevad. Aasta algul oli varuks suurusjärgus kolm miljardit krooni, praegu läheb iga kuu vähemalt 100 miljonit krooni rohkem välja, kui sisse tuleb. See seab ohtu kassa tuleviku, kui kauaks seda raha jätkub, sest kõik prognoosid ja eeldused muutuvad.
Töötukassasse on raha juurde vaja ja minu arusaamist mööda on peaminister nüüd solvunud selle peale, et tööandjate keskliidu esindajad ei olnud nõus esmaspäevasel töötukassa nõukogu koosolekul hääletama selle poolt, et tõsta 1. juulist töötuskindlustuse makse seaduses lubatud maksimaalsele tasemele ehk kolme protsendini. Tööandja maksaks ühe protsendi ja töötaja kaks protsenti. Ametiühingud olid nõus, valitsus huvitatud ja tööandjad vastu. Sotsiaalminister siis ütleski, et lükkame otsustamise edasi. Kui peaminister on solvunud, siis tööandjate keskliidu peale.
Asjad on mõistagi seotud ka euro tulekuga, sest töötukassa reserv kajastub eelarvetasakaalus, ehk mida vähem on raha töötukassas, seda suurem on avaliku sektori miinus. Kui tööandjate keskliidu esimees Tarmo Kriis ütleb, et töötukassasse pole rohkem raha vaja, räägib ta sellest, et Eesti tööandjatele pole eurot vaja.
Selle peale on valitsusjuhil täielik põhjus olla solvunud.
Usun, et lõpuks võidab kaine mõistus ja vajalikud otsused tehakse. Töötuse probleemi lahendamisel pole ühtegi kiiret ega tõhusat lahendust. Töötut aitab ainult töölesaamine, milleks on vaja töökohti. Tööturu kohanemine toimub, aga kindlasti kulub veel aega.
1998. aastal langes majandus –0,3 protsendini. Tööpuudus jõudis maksimumini aastal 2000, mil oli 14,4 protsenti töötuid ehk 88 800 inimest. Ajanihe oli kaks aastat. Kas nüüd võib midagi samasugust korduda? Nii võttes peaks tööpuudus jõudma tippu aastal 2012. Tahaksin öelda, et nina norgu ei tohi lasta ja inimene peab olema ise aktiivne võimaluste otsimisel. Riik siiski saab aru, et tööpuudus on ühiskonna probleem.