Egon Elstein: Omavalitsuse ja turismiettevõtete koostöö võiks olla parem

Foto: Urmas Luik

Pärnu spaa- ja konverentsihotelli Strand omaniku Egon Elsteini hinnangul sõltub suvepealinna turismimajandus liialt poliitilistest tõmbetuultest ja erasektori ning omavalitsuse koostöö linna arendamisel võiks olla palju parem.

Strandil möödub tänavu novembris 20 aastat hotellina tegutsemisest. 1985. aastal ehitatud, Meeli Truu projekteeritud ja uudisteagentuurile RIA Novosti kuulunud APNi pansionaat oli algselt kinnine objekt, kus käisid puhkamas omaaegsed parteitegelased ja Venemaa ajakirjanikud.

Eesti taasiseseisvumisel võttis hoone rendile AS Strand Projekt, mis avas seal 13. novembril 1992. aastal 60 toaga hotelli. Nüüdseks on Strand kasvanud 187toaliseks spaa- ja konverentsikeskuseks.

Egon Elstein, kuidas on Strandi 20 aastat möödunud?

Laias laastus on hästi läinud, kuid on olnud väga erinevaid perioode. On päris selge, et kui majanduses on rasked ajad, on seda hotellisektoriski väga ruttu tunda.

Strandi maja kuulus algselt venelastele. Kuidas omandisuhted muutusid?

Kui Eesti iseseisvus, kuulutas riik kõik Nõukogude Liidule kuulunud objektid enda omaks. Mingil põhjusel jäi see maja aga natsionaliseerimata. Kui mina 1. mail 1997 Strandi tulin, kuulus hoone veel RIA Novostile ja AS Strand Projektil oli sõlmitud nendega rendileping. Ega RIA Novostil muud huvi olnudki kui meilt rendiraha saada.

Mõni aeg olid venelastega suhted normaalsed, aga mingil hetkel seal võim vahetus ja hakati soovima müstilisi, ebareaalseid rendisummasid.

Siis hakkasime uurima, miks on maja siiani natsionaliseerimata. Olukord oli tollastele võimukandjatelegi üllatus ja hakati samme seadma hoone Eesti riigile omandamiseks. See võttis aega kuni aasta ja lõpuks jäigi RIA Novosti sellest ilma.

Hoone läks enampakkumisel erastamisele, mille tulemusel ostis selle Trading House Scandinavia ehk Peter Hunt. Strand Projekt jäi esialgu rentnikuks, kuid pärast mitmekuulist läbirääkimist asutasime ühisettevõtte ja hakkasime koos majandama. Millalgi müüs Hunt oma aktsiad mulle ja viimased kuus-seitse aastat olen pidanud üksi hakkama saama.

Kuidas on Strand 20 aastaga arenenud?

Maja oli ehitatud nõukogude standardite järgi: ehituskvaliteet oli vilets, materjalid ebakvaliteetsed, soojakaod ja muud kulud suured. Väga palju on seda maja ümber ehitatud.

Minu eelkäijad võtsid kohe alguses suuna konverentsiturismile ja töötasid üsna intensiivselt selles suunas. APNi ajast oli jäänud siia ruume, mida oli sobiv kasutada koosolekuteks ja väiksemateks konverentsideks. Ka spordisaal ehitati ümber konverentsiruumiks, kus sai ka suuremaid vastuvõtte ja pidusid korraldada.

Suurem ümberehitus oli 2002, kui ehitasime juurde 127 tuba, renoveerisime kapitaalselt konverentsiruumid, rajasime spaakeskuse basseinide ja protseduuriruumidega, uue ööklubi ja muudki. Päris keeruline oli hoonesse lifte ehitada.

Eesmärk oli muuhulgas hoone efektiivsemaks muuta. See õnnestus: näiteks vanas Strandis oli ligi 6000 ruutmeetrit põrandapinda ja 60 hotellituba, nüüd on meil 11 000 ruutmeetrit ja 187 hotellituba. Varasema nii-öelda mõttetu pinna oleme suutnud kasutusele võtta. Keldriruumidesse ehitasime personaliruume, ladusid ja igat sorti muid vajalikke ruumikesi.

Arvan, et eri aegadel Strandi tehtud investeeringute suurusjärk kokku võib küündida 140 miljoni kroonini. See ei ole läinud ainult ehitustöödesse, vaid on tulnud investeerida ka seadmetesse, inimeste koolitamisse jms.

Kõigeks selleks oleme võtnud pikaajalist laenu, mis aga ei sega iga-aastaste parendustööde tegemist omavahenditest. Kui päevakorda tuleb hotelli laiendamine, peab ilmselt taas laenu võtma.

1990. aastad olid Eestis põnevad. Kas nn katusepakkujaid tollal sisse jalutas?

Strandis töötamise ajal ei ole mul sellist asja olnud, aga enne seda töötasin teistes majutusasutustes. Kord Pärnu hotelli ajal ühel õhtul tuli mu kabinetti üks võõrkeelne kodanik, kes hakkas lahkelt kaitset pakkuma. Oli üsna arusaadav, mis mehel mõttes, aga väga tõsiseltvõetav ta ei tundunud, pigem veidi häbelik. Soovitasin tal järgmisel päeval tagasi tulla ja omanikega rääkida. Tagasi ta ei tulnud ja sinnapaika see asi jäigi.

Hotelli klient on vist tollase ajaga võrreldes palju muutunud?

Eks me kõik oleme muutunud, nii klient kui klienditeenindaja. On olnud perioode, kus osal ühiskonnast tuli rikkust rahakotti rohkem kui mütsi alla. See ei olnud meeldiv aeg: alkoholiga liialdati, lõhuti ja laamendati. Seda on oluliselt vähemaks jäänud, praktiliselt kadunud.

Klient on muutunud palju teadlikumaks, nõudlikumaks, kuid minu meelest ka sõbralikumaks. Siin on mingi roll omavalitsusel: millist turismipoliitikat ta kujundab.

Oli kunagi selline periood, kui arvati, et on hea, kui linnas on palju kärtsu ja mürtsu ning õlletelke pandi pool ranna rajooni täis mere äärest Tammsaare puiesteeni. Juba hommikul kümnest hakkas rannas disko tampima.

Teadagi, mis seltskonna selline tegevus linna toob. Igasuguseid nalja- ja napsimehi oli siis Pärnus palju ja muidugi sattus neid ka hotellidesse laamendama.

Kas areng sõltub sellest, kes on parasjagu võimul?

Areng sõltub suuresti sellest, mida oluliseks peetakse ja milliseid valikuid tehakse. Praeguste linnajuhtidega oleme turismiasjades üldiselt sarnasel lainel, kuid muidugi mõjutavad nende valikuid rahalised võimalused. Kui üks linnavõim raha arutult kulutab, siis järgmisel on kindlasti raske.

Enne praegust võimu oli Pärnus ju vaat et vaikiv ajastu …

Jah. Kui mingitel kaugematel aegadel võis pidada suveperioodiks ehk kõrghooajaks kolme kuud juunist augustini, siis nüüd on see kahe kuu pikkune.

Mart Viisitamme linnapeaks oleku ajal oli kõrghooaeg vaid üks kuu – juuli. Kõigile on ju selge, et reisisihtkoha valikut mõjutavad sündmused ja üritused. Tol ajal aga lahkus linnast mitu head ja tuntud üritust.

Veel parem on, kui linnas toimuvad sündmused on traditsioonidega ja pikalt ette teada. Hea näide on Kuressaares juba pikka aega toimuvad ooperipäevad. Kui tänavused ooperipäevad lõppesid, oli täpselt teada järgmiste toimumise aeg ja juba müüdi ning reklaamiti neid.

Meil taasalgas mullu veefestival “Watergate”, kuid tänavu märtsis oli veel kahtlane, kas see tänavu üldse toimub.

Kui me ühel koosistumisel siis linnapeaga neid teemasid arutasime, sai ta väga hästi aru, et mõistlik oleks teha koostöölepe vähemasti kolmeks aastaks. Pärnu peaks jõudma nii kaugele, et linnas toimuks igal aastal mingi hulk meile eripäraseid üritusi, hoolimata sellest, kes on võimul. Nagu jaanipäev ja jõulud on igal aastal, sõltumata valitsevast erakonnast.

Öelge ausalt, kui palju mõjutas “Jääfestival” Strandi täitumust.

Ei tea, et ta täitumust oleks suurendanud, aga kesklinna majutusasutustele tõi rahvast ehk küll. Enamik üritusi on pikema sihikuga ja kui teha esimene projekt, on tema kasutegur tunduvalt väiksem kui teha seda näiteks kümnendat korda. Kaks aastat on “Jääfestivali” tehtud ja arvan, et tegu on hea ettevõtmisega. Kui on üritusi, tuleb inimesi Pärnusse. Selleks ongi vaja luua aeg-ajalt midagi uut.

Suvel juulis on sündmuseks päike, rand ja meri ning siis palju juurde leiutada ei ole vaja. Aga muul ajal, kui seda ei ole, tuleb kindlasti midagi omalt poolt teha.

Kui paar aastat tagasi toimusid Pärnus juuni keskel hansapäevad, hakkas turismihooaeg tunduvalt varem. Varasematel aastatel ei juhtunud enne jaanipäeva midagi. Sel aastal täitsid seda kohta “Grillfest” ja “Watergate” ja nii tulebki toimetada.

Kuidas turismi paremini koordineerida?

Kõige paremini saab seda teha omavalitsus. Hotell ei saa kutsuda siia rahvusvahelisi hansapäevi või näiteks “Grillfesti”. Seda peab tegema linna esindaja, kel on voli pakkuda võimalusi, jagada lubadusi ja muud sellist. Kuigi omavalitsus neid asju sünnitab, ei tähenda, et nad ise peaksid üritusi ellu viima. Siin saab kutsuda julgelt erasektori appi ja kindlasti on Strand ühel või teisel moel selleks valmis.

Seega kohalikus omavalitsuses on teatav turismi koordineerimatus?

Ma ei ole päris kõigega kursis, mida ja kuidas seal igapäevaselt tehakse. Usun, et viimastel aastatel on see tegemine paremaks muutunud, kuid kindlasti saaks veel paremini.

Kui ma 20 aastat tagasi hotellindusse tulin, tegutses siin munitsipaalettevõte Pärnu turismi arenduskeskus, mida juhtis Tiit Kask. Ütleks, et see oli aeg, kus oli organiseeritud munitsipaalturismipoliitikat kõige enam tunda. Millalgi selle perioodi lõpupoole sündis minu teada suvepealinna idee. Pärnu oli siis kaasarääkijaks kogu Eesti turismipoliitika kujundamisel.

Ühel hetkel otsustati see asutus sulgeda ja sealt hakkaski meie turisminduse juhtimine tasapisi vähikäiku käima ja kõik läks järjest stiihilisemaks.

Turismi arendamisega on ühel või teisel moel edasi tegeldud. Omavalitsus oma väikese eelarve piires toimetab, nagu saab, samuti hotellid ja reisibürood nii otse kui oma erialaliitude kaudu. Arvan aga, et omavalitsus peaks turismi rohkem tähtsustama, sellesse panustama ja otsima sealjuures koostööd erasektoriga.

Räägime küll Viisitamme karmist ajast, aga mõni hea asi koostöös omavalitsuse ja erasektoriga sel ajal siiski sündis. Näiteks loodi Pärnu konverentsibüroo, mis nüüd on paraku likvideerimise ootel. Sel ajal asutati Eesti konverentsibüroo, mille liige Pärnu linn oli ja juhatuses oli linna esindaja. Paraku astus Pärnu sealt välja ja nüüd on Strand ja Tartu linn ainsad väljastpoolt Tallinna liikmed. Pärnu linn arvas, et ta ei peaks Eesti, sh Pärnu konverentsiturismi arendamise juures olema, aga minu arvates on see suur viga.

Pärnu Postimehes on viimastel nädalatel tõusnud kesklinna väljasuremise teema. Kuidas see mõjutab turismiteenuste pakkumist? Kaubandus on kolinud Papiniitu, Rüütli tänav seisab tühjana …

See on minu arust suur viga küll, et asi niimoodi on läinud. Ja arvan, et viga on seegi, et Papiniidu arengut üritatakse nüüd seetõttu piirata. Tegelikult tuleks kesklinna arendada, mitte äärelinna pidurdada.

Rüütli tänava kauplustega konkureerib ju pigem Port Artur, mitte Kaubamajakas. Papiniidu piirkonnas elab ja töötab väga palju inimesi ja on selge, et neile on vaja võimalusi kodu lähedal ja kiiresti oma eluks vajalikud asjad korda ajada.

Kuhu Strand oma kliendi saadab, kui ta tahab minna poodidesse?

Hotell peab andma kliendile objektiivse info ja meie näitame alati ära kõik linna võimalused. Klient valib endale neist mugavaima. Kaubamajakas on pannud käima bussi, mille üks peatus on Strandi ees. Kesklinna tuleb aga minna taksoga või jala. Mulle siiski tundub, et meie kliendid on nii tublid, et jõuavad nii Papiniitu kui kesklinna.

Kas Pärnu kesklinna väljasuremine ei ole omamoodi kentsakas?

Ega ta suvel, kui on turismi kõrghooaeg, ju ei ole välja surnud. Häda on pigem selles, et kõrghooaeg on nii lühike. Et madalhooajal seal rohkem inimesi liiguks, oleks vaja sinna rohkem büroopindasid, toitlustusasutusi ja külaliskortereid.

Kesklinnas kohalik inimene tavaliselt elada ei soovi, kuid linna lühiajaliselt külastavad inimesed küll. Ja kesklinnas töötamise vastu pole kohalikul ilmselt midagi.

Praegu on meil nn kesklinnaks ainult Rüütli tänav, aga seda on vähe. On räägitud Kuninga tänava jalakäijate tänavaks tegemisest. Mulle see mõte meeldib, siis tekiks kesklinna jalakäijate tsoon, kus oleks märksa atraktiivsem ja huvitavam jalutada.

ETV saates “Kapital” räägiti millalgi Kopenhaageni revolutsioonilistest linnaplaneerijatest, kes sulgesid osa kesklinnast autodele ja tegid ulatuslikud jalakäijate tsoonid. Algul oli sellele suur vastasseis ja kaupmehed kartsid, et see suretab kaubanduse välja. Tegelikult läks kõik vastupidi: rahvas hakkas seal just rohkem käima ja kaubandus lõi õitsele.

Loomulikult ei saa seda ainult tänavate sulgemisega reguleerida. Asi peab olema tervik, kuskil peavad olema parklad ja kuskilt peab saama läbi sõita.

Kurdame, et meil käib talvel vähe turiste ja kesklinn on tühi, kuid ega me väga selle muutmiseks pinguta. Sel talvel, jaanuaris tuli Pärnusse päris palju turiste Venemaalt. Paraku ei olnud linna kultuuriasutused selleks valmis. Kliendid olid rahul hotelli ja meie teenustega, aga sooviti ka linnas ringi vaadata.

Tagasiside oli selline, et linnas pole midagi teha. Kontserdimaja oli kinni, teater kinni, muuseum ei olnud veel valmis. Paistab, et jaanuaris 2013 on juhtumas sama. See näitab, et eraettevõtted ja avaliku sektori asutused saaksid omavahel palju paremat koostööd teha. Hotell ei ole ju põhjus, mille pärast Pärnusse tulla, aga kontserdimaja ja teater või muu niisugune asutus küll.

Pärnut reklaamitakse jõuliselt Soomes ja Peterburis. Kui palju sellest on reaalselt kasu?

Eks ikka on. Käisin üle pika aja tänavu mais Moskvas messil, kus Eesti vastu oli väga suur huvi. Selge on see, et Strandil üksi nii suurel messil vaid oma hotellist rääkida on mõttetu. Aga kui Eesti boksi poleks olnud, olnuks see kindlasti viga. Aga kuidas see boks sinna saab, kui ettevõtted kaasa ei löö ja riigi rahakott on õhuke?

Siis tulebki teha koostööd: panustab EAS ja panustavad ettevõtjad midagi ning saame hakkama. Koos on jaksu rohkem. Sellistel messidel on eesmärk just sihtkohta reklaamida. See, millised on hotellid, kus peatuda, hakkab turisti huvitama alles siis, kui on tekkinud huvi sihtkohariigi või -linna vastu.

Promosime seal Eestit tervikuna: Tallinna teletorni, lennusadamat, muidugi Pärnu randa ja Pärnus toimuvat. Oma riik ja linn tuleb teha võõramaalasele huvitavaks.

See, mida SA Pärnumaa Turism praegu teeb, on õige, aga kindlasti võiks kaasata rohkem erasektorit, nii tema raha kui kogemusi.

Kui palju on Euroopa Liitu astumine siinset turismi mõjutanud?

Turismi on positiivselt mõjutanud nii Euroopa Liitu kui rahaliitu astumine. Seda Pärnus ja Eestis tervikuna. Mida rohkem on kõikvõimalikke takistusi, seda vähem inimesed liiguvad. Osa inimesi ei hakka ette võtma viisaasju, raha vahetamist vms. Ei ole kahtlustki, et mõju on olnud positiivne.

Eesti riik on saanud vanemaks ja tuntumaks ning niipalju, kui mina olen ringi liikunud ja kohalikega rääkinud, on aastatega Eesti tuntus oluliselt kasvanud ja renomee paranenud. Väga hinnatakse, et Eestis riik suudab oma rahaasjad korras hoida.

Strandi juurde tagasi tulles – millised on teie tulevikuplaanid?

Üritame igal talvel, kui kliente vähem, oma tooteid ja teenuseid parendada. Eeloleval talvel tahame teha köögi kapitaalremondi. See pole kerge: hommikusöök hotelliklientidele ja konverentsilõunad peavad olema tagatud, ilmselt ehitame ajutise köögi. See periood ei ole õnneks pikk, vaid kaks-kolm nädalat. Tuleb veel tube parendada jms.

Suuremad plaanid on väljaspool maja. Meie kinnistu on üle 23 000 ruutmeetri ja ulatub Villa Medica tenniseväljakuni. Mõlgutame mõtteid, et üks osa mingil ajal juurde ehitada, kuid päris head mõtet selleks praegu ei ole.

Me ei tea päris hästi, mis siin ümberringi toimuma hakkab. Üks detailplaneering küll kehtib, aga juba mitu aastat tagasi kuulutas Pärnu linnavalitsus välja konkursi kogu rannaalale uue detailplaneeringu koostamiseks.

 Konkurss toimus, aga see on seisnud juba kuus-seitse või isegi enam aastat. Kui ei tea, kus hakkavad olema kõnni- ja autotee või muud hooned, ei oska oma territooriumi planeerida.

Spaa- ja konverentsihotell Strand

* Ehitatud 1985. aastal 60 toaga majutushooneks. Oli algselt APNi pansionaat.

* 1992. aastast töötab hotellina.

* 1994 renoveeriti toad ja sisustus, hotellile anti kolm tärni.

* 1996 ehitati hotelli spordisaalist 250kohaline konverentsi- ja banketisaal.

* 2002. aastal valmis juurdeehitus, millega lisandus 127 tuba. Kokku on hotellis nüüd 187 tuba.

* 2005-2006 värskendati parema ja vasaku tiiva toad, hotelli restoran ja ööklubi. Konverentsiruumid sisustati moodsa tehnika ja mööbliga, piljardisaalist sai kohvipausiruum.

* 2007. aasta märtsis sai Strand esimese Pärnu hotellina neli tärni.

* 2009 ehitati garaaž ümber siseminigolfiks.

* 2010 lõpetati rendileping ilukeskusega, remonditi ruumid ja alustati ise teenuse pakkumisega wellness-keskuses.

* 2012 uuendati fuajee.

Andmed: spaa- ja konverentsihotell Strand

CV

* Sündinud 28. mail 1959 Pärnus.

* 1977. aastal lõpetas Pärnu II keskkooli.

* 1979. aastal lõpetas Tallinna tehnikakooli nr 19.

* 1984. aastal lõpetas Tallinna polütehnilise instituudi.

* 1984-1987 Tartu katseremonditehases insener, ELKNÜ Tartu linnakomitee instruktor.

* 1987-1992 Saare KEKi mehhaniseerimisbaasi juhataja.

* 1992-1997 hotellide Pärnu ja Victoria tegevdirektor.

* 1997-2012 Strand Projekt OÜ, Strand ASi juhatuse liige.

* Eesti hotellide ja restoranide liidu juhatuse liige.

* Pärnu jahtklubi kommodoor.

* Pärnu muuseumi nõukoja liige.

* Kahe Silla klubi juhatuse liige.

* Sauga vallavolikogu liige.

* LC Pärnu Strandi liige.