Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis plahvatuslikult kasvanud tööpuudus on tekitanud mulje, et halvemaks minna enam ei saa. Saab küll, ütlevad näiteks leedulased.
Ainuüksi nädala jooksul (20.-27. märtsini) lisandus Leedu töötute armeesse 8800 liiget ning kokku oli läinud kuu lõpul selles riigis tööotsijaid veidi üle 200 000(!), mis moodustab 13,7 protsenti riigi tööealistest elanikest.
Ometi pole leedukad Euroopa tööpuuduse “edetabelis” liidrid. Meie maailmajao statistikaameti Eurostati andmetel oli tänavu veebruaris Hispaanias töötuid 15,5 protsenti, Lätis 14,4 protsenti, Iirimaal 10 ja Eestis 9,9 protsenti.
Veidi paremas olukorras olid poolteist kuud tagasi Holland (2,7 protsenti), Küpros ja Austria (4,5 protsenti), Sloveenia (4,6 protsenti). Keskmiselt märgiti Euroopa Liidu liikmesriikides tööpuuduse protsenti numbritega 7,9.
Leedu puhul väärib mainimist huvitav tendents: riigist on üha rohkem inimesi lahkuma hakanud. Kui 2007. aastal pühkis kodumaa tolmu jalgadelt 13 700 inimest, siis mullu juba 17 000 inimest.
Kõige enam sõitis leedulasi Suurbritanniasse, Iirimaale, USAsse ja Saksamaale, aga märkimisväärne oli Venemaale ning SRÜ riikidesse emigreerunute arvgi (2200 inimest). Viimasena mainitud juhul ei saa ilmselt rääkida siiski leedulastest, pigem on tegemist muulastega.
Seejuures paneb mõneti imestama, et Eestis niisugune statistika puudub (v.a Venemaale lahkuvate inimeste kohta).
Masendav majanduslik olukord on otsest mõju avaldanud Leedu kaubandusele, mille käive langes mullusega võrreldes 32 protsenti.
Pessimistlikud on leedulaste tulevikuprognoosidki. 71 protsenti küsitletutest arvas, et majandusolukord halveneb veel ja midagi rõõmustavat lähitulevikus oodata ei ole.
Kui leedulastel on vesi silmas, siis mida peavad vaesed lätlased tegema?
