2012. aasta tõi maaperedesse rohkem lapsi kui linna

Allan Matt ja Annely Karu olid nende 14 paari seas, kes maagiliselt mõjuval kuupäeval 12.12.12 Pärnu maavalitsuses oma abielu registreerisid. Foto: Ants Liigus

Aasta 2012 kirjutab end perekonnasündmuste ajalukku maagilise detsembripäevaga, mis muutis jõulukuu abiellujate seas tavatult populaarseks, ja sellegagi, et üle aastate sündis lapsi Pärnusse vähem kui ülejäänud maakonda.

Läinud aasta numbritele tagasi vaatamist alustab Pärnu maavalitsuse rahvastiku toimingute talituse juhataja Liis Rausk detsembrist, mil kuu kaheteistkümnendal päeval sõlmis maavalitsuses abielu rekordiliselt 14 paari.

“Ehkki sel päeval ei olnud suuri pulmi, pigem tuldi registreerima kahekesi või koos laste-lähedastega, oli päeva “krooniks” kroonpulmapaar, kes tähistas meil oma 70. pulma-aastapäeva,” räägib ta.

Tänu eriliselt mõjuvale numbrikombinatsioonile 12.12.2012 oli detsember maakonnas abielude poolest rikkalikum kui tavaliselt, sest maavalitsuses ja kogudustes ütles sel kuul oma jah-sõna kokku 32 paari.

Teisalt paistis talvekuu silma ääretult väikese sündide arvuga. Detsembris registreeriti neid Pärnumaal vaid 59, samal ajal kui surmakannete arv oli pea poole suurem – 97.

Kogu möödunud aasta mõistes pole andmed iibe osas just rõõmustavad.

Sünnitõend väljastati 846 uuele pärnumaalasele, mida on 31 võrra vähem kui 2011. 846 beebist 437 olid poisid ja 409 tüdrukud. Noorim emakssaanu oli 16- ja vanim 49aastane.

Aasta üllataja Sindi

“Kui varasematel aastatel sündis rohkem linnalapsi, siis 2012 täienesid uute ilmakodanikega just maapered,” märgib Rausk.

Selgituseks, et “linnalaste” all peetakse silmas maavalitsuses registreeritud sünde. Selliste laste vanemate elukoht ei pruugi sissekirjutuse järgi olla Pärnu, kuid emad-isad elavad ikkagi just siin ja panevad oma lapsegi pärnakana kirja.

Beebibuumiga püsis maakonnas esirinnas Audru, titerohkusega paistsid silma ka Paikuse ja Sauga.

Toreda üllatuse pakkus Sindi linn, kus perioodil 2008–2011 sündis ümmarguselt 30 last aastas, kuid eelmisel koguni 47 väikest sintlast.

Alla kümne sünniga oli neli valda: Varblas registreeriti ühe, Lavassaares kahe, Tootsis kolme ja Tõstamaal seitsme lapse sünd.

Pärnus sai kirja 409 pisipärnakat. Võrreldes 2011. aastaga on tagasiminek märkimisväärne, kuna siis registreeriti 446 vastsündinut. Sündide vahe on klassitäis lapsi.

Enamik vastseid ilmakodanikke lisandus Pärnumaal vabaabielus paaride peredesse. Vaid 28 protsenti lastest sündis abielupaarile. 66 protsenti maimukesi registreeriti koos isaduse omaksvõtuga. See tähendab, et ema ja isa pole abielus, kuid registreerivad lapse koos ja sünnidokumentidele läheb kirja mõlema nimi.

Järele jäänud kuue protsendi puhul oli tegu üksikemadega.

Jätkus tunamullu alanud tendents, et enamik maakonna titadest olid pere teised lapsed.

Ühes pere esimeste laste sündide kahanemisega täienesid pered vähem ka kolmandate, neljandate ja järgmiste lastega.

Samal ajal “kosus” Pärnus üks pere mullu kümnenda ja teine üheksanda põnni sünniga ning üks maapere kasvas seitsme- ja teine kaheksalapseliseks.

Mitmikute sündide poolest jääb lõppenud aasta meelde erilisena: maakonda sündis tosin kaksikutepaari, mis on küll kolme paari võrra vähem kui 2011, kuid see-eest said üle aastate kirja vastsündinud kolmikud.

Kui üle-eestiliselt panid vanemad oma tütardele kõige enam nimeks Sofia, siis Pärnumaal oli popim tüdrukunimi Mia (Miia). Järgnesid Grethe, Grete, Greete, Kreete, Emili ja Emily ning Maria ja Marie.

Poistel võtsid esikoha Karl ja Carl – nii üksiknimena kui koos ühe või kahe teise nimega. Lemmikud olid veel Rasmus (mis oli mullu üle-eestiliselt enimpandud poisslapse nimi), Henri, Henry, Mattias ja Mathias.

Maal ja linnas elavad vanemad ühesuguseid nimesid ei eelistanud. Pärnu lastel olid populaarseimad Johanna, Lisandra, Rasmus ja Kristofer, maakonnas aga Grethe, Miia, Mattiase ja Henri eri vormid.

Abiellujatest

Maakonnas sõudis abieluranda 270 paari, neist 262 maavalitsuses ja 8 kogudustes.

Tunamullu olid need arvud vastavalt 268 ja 10.

Pärnumaa notarid kinnitasid eelmisel aastal 29 abielu sõlmimise. Paari heitnud meeste ea osas möödunud aasta muutusi ei toonud: suurem osa naise võtnuist oli vanuses 31–40 aastat.

Samasse vahemikku mahtus varasematel aastatel Pärnumaa naiste abiellumisiga, ent mullu tegi see väikese pöörde, kuna enim abiellujaid oli 26–30aastaste seas.

Maakonna vanim peig oli 67 ja eakaim pruut 70.

Välismaalastega, kelleks oli enamasti peig, abiellus märkimisväärne arv inimesi. Eesti ja välisriigi kodaniku vahel sõlmiti 18 abielu maavalitsuses, üks paar seaduslikustas kooselu koguduses.

Mujalt tulnud abiellujad olid pärit Venemaalt, Ukrainast, Soomest, Iirimaalt, Valgevenest, Ghanast, Gruusiast, Armeeniast, Egiptusest, Hiinast, Lätist, Leedust, Mehhikost ja Kasahstanist.

Paari siin ja seal

Statistikas kajastuvad needki pärnumaalastest abiellujad, kes välisriigis kooselu registreerimiseks kodumaalt tõendi võtavad. 2010. aastal väljastas Pärnu maavalitsuse rahvastiku toimingute talitus välisriigis abieluvõimetõendeid 42, aastal 2011 anti välja 36 ja möödunud aastal 23 tõendit.

Nagu numbritest näha, on nende küsimine kahe aasta jooksul märkimisväärselt vähenenud. Väljastamine vähenes tuntavalt, kui meedias kõneldi, et Eesti tüdrukud sõlmivad Iirimaal ja Küprosel fiktiivabielusid.

Kas ja kui palju Pärnu maakonna inimesi nii talitas, pole teada.

Pärnu maakonna inimesed on viimase aasta jooksul soovinud paari heita Soome, Austria, Rootsi, Itaalia, Läti, Venemaa, Valgevene, Tšehhi, Leedu, Saksamaa ja Hispaania kõrval sedavõrd eksootilistes paikades nagu Aserbaidžaan ja Vietnam.

Oma abielule pani rahvastiku toimingute talituses mullu punkti 130 paari, niisama palju kui 2011. aastal. Pärnumaa notarid kinnitasid 19 abielu lahutamise.

Pärnu kohtumajja esitati eelmisel aastal 44 abielu lahutamise avaldust, neist 25 on lahendatud. 16 paaril abielu lahutati, kahel juhul lõpetati menetlus loobumise tõttu, ülejäänud seitsme puhul oli hagi esitatud puudustega, mistõttu materjalid tagastati avalduse esitajatele. Andmeid, kus hagi oli esitatud juba varem ja abielu lahutati eelmisel aastal, on kohtu infosüsteemist keerukas välja võtta.

Pikim mullu perekonnaseisutalituses lõpetatud abielu kestis 43 aastat ja lühim kuus kuud. Vanim lahutanud mees oli 68 ja naine 66.

Statistika järgi ei pidanud abieluliit vastu enim neil, kel abielustaaži 6–10 aastat.

Muidu saavad perekonnaseisuasutuses oma abielule joone alla tõmmata paarid, kus mõlemad on lahutusega päri ja kel teineteisele pretensioone pole. Kui aga ühel lahutajatest on välisriigi sissekirjutus, ei saa ta maavalitsuses ega notari juures lahutust vormistada.

“Kui näiteks Eesti kodakondsusega inimene kirjutab end sisse mõnda teise riiki, ei saa ta enam Eestis teisiti abielluda ega lahutada kui välismaalane. Lahutamise sooviga saavad sellised pered vaid kohtu poole pöörduda,” selgitab Rausk, kui oluline on peale kodakondsuse registreeritud elukoht.

Oma nime muutis perekonnaseisutalituses 76 inimest. Neist üheksa muutis ees- ja 65 liignime, kaks isikut muutis mõlemat nime. Nimemuutjatest 48 olid naised ja 28 mehed. Abiellumisel või lahutamisel tehtud perekonnanime muudatusi siia alla ei loeta.

Lahkunud

Tasapisi on surmade arv kümne aastaga vähenenud, ent sellest hoolimata on maakonna iive sel sajandil negatiivsena püsinud.

2012 registreeriti Pärnumaal 1086 surmajuhtumit – viis surma enam kui 2011.

Surmakannete puhul tuleb aga silmas pidada asjaolu, et mitte kõik need pole seotud oma maakonna elanikega. On päris tavaline, et Pärnu haiglas surnud isiku elukoht võib olla väljaspool maakonda. Seda enam, et Pärnus asub Eesti kohtuekspertiisi instituudi Lääne-Eesti kohtuarstlik ekspertiisiosakond, kuhu inimesi mujalt lahkamisele tuuakse.

Omastel on lihtsam ajada paberimajandus korda korraga ja toimingute kiiremaks korraldamiseks tehaksegi surmakanne Pärnus.

Vanim inimene, kes Pärnu linnas hinge heitis, oli 103aastane mees, ülejäänud omavalitsuste peale aga 104aastane naine.