/nginx/o/2013/01/17/1527694t1h5455.jpg)
Lääne ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Küllike Kask vaidlustab looma julmas kohtlemises süüdistatud Marge Arumäe õigeksmõistva otsuse Tallinna ringkonnakohtus.
Prokurör kaebab Marge Arumäe õigeksmõistmise edasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel nädalal mõistis Pärnu maakohus Marge Arumäe talle esitatud süüdistuses õigeks. Kohus asus küll seisukohale, et Arumäe ei näidanud lemmikloomapidajana üles koera suhtes vajalikku hoolsust, kuid leidis samas, et ettevaatamatus ei ole looma julma kohtlemist käsitleva karistusseadustiku paragrahvi koosseisuline tunnus ja isiku kriminaalvastutusele võtmine on välistatud.
Varem, 19. mail 2011 mõistis Pärnu maakohus samuti Arumäe õigeks. Toona märkis kohus, et kohtulikul arutamisel ei leidnud tõendamist Arumäe käitumine looma suhtes julmal viisil karistusseadustiku tähenduses. Seega polnud tema süüdi tunnistamine looma julma kohtlemist käsitleva paragrahvi järgi objektiivse koosseisu puudumise tõttu võimalik.
Tallinna ringkonnakohus tühistas 11. oktoobril 2011 Pärnu maakohtu otsuse kriminaalmenetluse normi olulise rikkumise tõttu ja saatis asja tagasi uueks arutamiseks Pärnu maakohtusse teises kohtukoosseisus põhjendusel, et otsusest ei ole välja loetav, miks maakohus ei pidanud usaldusväärseks neid tõendeid, mis toetasid süüdistust.
Ringkonnakohtu hinnangul rajanes maakohtu otsus vaid süüdistatava ütlustel ja tema ütlusi toetavatel ja nendega riimuvatel tõenditel.
Riigikohus ei võtnud 28. novembril 2011 Arumäe kaitsja määruskaebust menetlusse ja seega jõustus ringkonnakohtu määrus otsuse tühistamise ning asja tagasisaatmise kohta Pärnu maakohtusse uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
Eelmise aasta alguses asus maakohus uuesti asja arutama. Süüdistus kvalifitseeriti karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb tegevusetusega looma suhtes lubamatu teo toimepanemist julmal viisil.
Kohtuistungid toimusid maikuus, pärast mida saadeti asja materjalid veterinaariaekspertiisi, kuna kohtus uuritud tõenditest nähtuvalt ilmnesid lahknevused kohtus tunnistajatena üle kuulatud loomaarstide arvamustes looma tervisliku seisundi ja selle põhjuste osas.
Ekspertiisi tulemused saabusid sügisel ja kohtuvaidlused toimusid tänavu jaanuaris. Prokurör palus kohtul Arumäe süüdi tunnistada ja karistada teda kuuekuulise tingimisi vangistusega kolmeaastase katseajaga ning lisakaristusena võtta temalt viieks aastaks ära loomapidamise õigus.
Kaitsja palus Arumäe õigeks mõista, mööndes, et kuigi Arumäe ei käitunud kõige otstarbekamal viisil äsjapoeginud koera juurest reisile minnes ja jättes koera koos kutsikatega tuttava järelevalve alla, ei ole ta sellise käitumisega toime pannud kriminaalkorras karistatavat tegu.
Eelmisel nädalal tegi Pärnu maakohus Arumäe kohtuasjas õigeksmõistva otsuse.
Prokuratuuri süüdistuse kohaselt jättis Arumäe 2010. aasta suvel puhkusele sõites oma äsjapoeginud haige koera koos kutsikatega järelevalveta. Koeral tekkis emakas põletik ja ta vajanuks kohe ravi.
Näljast ja veepuudusest tekkinud organismi üldise kurnatuse tõttu ei suutnud koer imetada oma kutsikaid, seetõttu üks kutsikaist suri ja teine tuli veterinaararstil eutaneerida.