Homme ja ülehomme heisatakse Eesti lipud

Eesti lipp Pika Hermanni tornis. Foto: PEETER LANGOVITS/PM/EMF

Homme ja ülehomme on Eestis lipupäevad. 9. mail heiskavad Euroopa päeva ning 10. mail emadepäeva tähistamiseks Eesti lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud organisatsioonid. Samuti võib Eesti lipu heisata kõikidel elu-, äri- ja büroohoonetel.

Euroopa päeval heisatakse täiendavalt Euroopa Liidu lipp riigikogu, presidendi, valitsuse, riigikohtu, riigikontrolli, õiguskantsleri, ministeeriumi, Eesti Panga, kaitseväe peastaabi, maavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse hoonele või hoone juures asuvasse lipumasti.

9. mail 1950. aastal astuti esimene samm praeguse Euroopa Liidu rajamise suunas. Tol päeval luges Prantsusmaa välisminister Robert Schumann Pariisis rahvusvahelisele pressile ette deklaratsiooni, milles kutsus üles Prantsusmaad, Saksamaad ja teisi Euroopa riike ühendama oma söe- ja terasetootmine. Arvestades selle päeva ajaloolist tähtsust otsustati Euroopa Liidu tippkohtumisel Milanos 1985. aastal hakata 9. maid tähistama kui Euroopa päeva.

Emadepäeva tähistatakse maikuu teisel pühapäeval. Emadepäeva tähistamine sai alguse 1907. aastal Ameerika Ühendriikides, kust see levis Euroopasse. Eestis kogus emadepäeva traditsioon populaarsust alates 1923. aastast. Nõukogude ajal emadepäeva riiklikult ei tähistatud. Emadepäeva hakati Eestis taas avalikult tähistama 1988. aastal.

Eesti lipu heiskamisel tuleb jälgida, et lipp oleks puhas ja terve ning vastaks etalonile. Lipud heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell kaheksa hommikul ning langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell kümme õhtul.

Eesti lipu heiskamisel koos mõne muu lipuga peavad lipud olema võrdse laiusega ja heisatud võrdse pikkusega lipuvarrastesse või -mastidesse ning asuma ühel kõrgusel. Koos heisates peab Eesti lipp olema auväärsemal kohal, mis tähendab, et lipurivi tagant vaadatuna asetseb Eesti lipp, võrreldes teste lippudega, paremal.